PELGULINNA RAHVAMAJA KULTUURIAASTA 2018

TALLINNA PELGULINNA RAHVAMAJA KULTUURIAASTA 2018 TEGEVUSARUANNE

Kultuuriaasta 2018 tegevuste planeerimisel lähtusime Tallinna linna arengukavadest (2014-2020 ja 2018-2023), Tallinna Pelgulinna Rahvamaja arengukavast (2017-2022) ning Tallinna Pelgulinna Rahvamaja põhimäärusest. Tallinna Pelgulinna Rahvamaja põhimääruse kohaselt on olulisemad tegevusvaldkonnad kultuuri- ja huvitegevuse korraldamine Tallinna linna elanikele, rahvakultuuri ja muu kultuuripärandi hoidmine ja arendamine ning vaba aja veetmise võimaluste loomine erinevatele sihtgruppidele.

Tegevusvaldkonnast lähtuvalt täidab rahvamaja järgmisi ülesandeid:
·       huviringide tegevuse korraldamine;
·       kontsertide, etenduste, näituste ja kursuste korraldamine;
·       pühade ja tähtpäevade tähistamine;
·       pärimuskultuuril põhineva huvitegevuse korraldamine;
·       kultuuriseltsidele ja mittetulundusühingutele tegevusvõimaluste loomine ning koostöö arendamine.

Tegevusvaldkonna ülesannete täitmisel on jätkuvalt tähelepanu keskmes huvitegevus, mis tagab meie töö stabiilsuse ning ka uudsuse. Samas on olulisel kohal ka kultuurisündmuste korraldamine, mille põhirõhk on pakkuda külastajatele esteetilist naudingut. Huviringide osalemisega kultuurisündmustel oleme rikastanud mitmeid sündmusi nii rahvamajas kui ka väljaspool rahvamaja.

Positiivne on, et rahvamajas toimuvad huvitegevusringid, loengud, kursused, õpitoad, näitused on kokku toonud osalejaid erinevatest vanuserühmadest – beebidest eakateni. Sellele on kaasa aidanud asjaolu, et sündmuste ettevalmistamisel oleme arvestanud põlvkondade sidusust.

Kultuuriaastal 2018 toimusid mitmed publikurohked kontserdid ja huvitavad kultuurisündmused nii rahvamajas kui ka väljaspool maja. Rohkearvulise külastajate hulgaga paistsid silma mitmed kontserdid, kus 100-kohaline saal mahutas seisukohtadega kuulajaid veelgi rohkem: Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kontsert, mis toimus traditsiooniliselt koostöös Põhja-Tallinna linnaosa valitsusega ja kus esines Eeva ja Villu Talsi duo lõi eelmise aasta publikurekordi (205 külastajat); Jazzkaare kontserdid, Perebänd Mälgand Bros (175 külastajat), Perebänd Tublid (189 külastajat) ja Ukuleleorkestri kontsert „Hoogsas rütmis (saatjaks rõõmus laul)“ (104 külastajat) ületasid samuti 100 kuulaja piiri.

KOOSTÖÖ

Kultuurisündmuste korraldamisel nii rahvamajas kui väljaspool maja on kindlasti kaasa aidanud hea koostöö erinevate partneritega. Aastatepikkune koostöö on jätkunud Põhja-Tallinna Valitsusega EV aastapäevale pühendatud kontserdi läbiviimisel ning toomapäeva tähistamisel. Kolmel viimasel aastal oleme koostööpartneriks olnud Jazzkaarele, mis on rahvamajja toonud toredad kevadkontserdid. Samuti on jätkunud koostöö Pelgulinna Seltsiga, kellega koos korraldame eakate teeõhtuid üks kord kuus ja Pelgulinna Folklooriklubiga, mille liikmed viivad läbi Eesti rahvakalendri tähtpäevi tutvustavaid õpitubasid ning muid (laste)pärimust tutvustavaid sündmusi.

Pelgulinna Päevadel pakub rahvamaja Laste Kunstistuudio osalejatele loovat meisterdamist. Loominguline koostöö toimub ka Mayeri keskuse savikojaga, kus laste kunstistuudio lapsed saavad vahelduseks proovida savitööd. Uudne on koostöö Stroomi Keskusega, mis on pakkunud erinevatel sündmustel huviringidele esinemisvõimalust ning samas ka võimalust huviringide tööd tutvustada.

Eve tantsustuudio ning Pesapuu Pereklubi soovisid rahvamajaga alustada koostööd sügisest 2018, kuid kahjuks jäi osalejate arv tagasihoidlikuks ning koostöö ei käivitunud. Oleme jätkuvalt avatud uutele headele mõtetele, ideedele ja omaalgatuslikele koostööettepanekutele.

Koostööpartneritena tegutses aastal 2018 rahvamajas 5 MTÜ-d: MTÜ Pelgulinna Tantsurühmad, MTÜ Pelgulinna Folklooriklubi, MTÜ Desiree, MTÜ Pelgulinna Selts ning MTÜ Eesti Terviseqigongi Ühing. Koostööd nimetatud MTÜ-dega jätkame ka aastal 2019.

HUVIRINGIDE TÖÖ JA STATISTIKA

Aastal 2018 tegutses Tallinna Pelgulinna Rahvamajas 28 huviringi; neist täiskasvanutele 11, lastele ja noortele 11 ning ringid, kus osalesid kõik vanusegrupid 6. Huviringides ja kursustel osalejaid oli kokku 818. Huviringide arv on viimastel aastatel püsinud stabiilne.


Huviringide töös on aastatega välja kujunenud 4 heatasemelist suunda: muusikaõpe, käsitööalane tegevus, liikumine ning pärimus- ja rahvakultuurialane tegevus.

Muusikaõppes oli võimalik osaleda kitarri-, klaveri-, mandoliiniõppes ning soololaulus. Klaveri- ja kitarriõppesse oli nõudlus suur ning eelmisel hooajal töötas 2 klaveri- ja 2 kitarriõpetajat. Soovijaid oli siiski rohkem ning osad neist on ootenimekirjas.

Hooajal 2017/2018 kasvas Eesti Ukuleleorkestri osalejate arv nii tublisti, et rahvamaja harjutamisruum jäi väikseks ning orkester pidi rahvamajast lahkuma, millest on kahju. Eesti Ukuleleorkestril toimusid hooaja vältel mitmed toredad publikurohked kontserdid rahvamajas: Emakeelepäevale pühendatud kontsert koos segakooriga „Sõprus,“ kevadkontsert „Selges Eesti keeles,“ ning sügisel kontsert „Hoogsas rütmis (saatjaks rõõmus laul”. Esineti ka Märjamaa Mõisamaa Ökokeskuses, Stroomi keskuse EV aastapäeva kontserdil.

Novembris 2018 alustasime mandoliiniõppega. Harjutamise käigus selgus, et osalejate tasemed on väga erinevad, seega otsustati jätkata individuaalselt ning huviringi tegevus selleks hooajaks peatus; loodame jätkata järgmisel hooajal.

Kunsti- ja käsitööalane tegevus

Aastal 2018 jätkasime hooajalise õmbluskursusega (september-mai), projektipõhise masinkudumise kursusega algajatele ning nipiringiga. Masinkudumise kursusega alustasime sissejuhatava loenguga ning praktilise kursusega jätkame kevadel 2019. Nipiring jätkas traditsioonilise käsitööalase tegevusega.

Laste kunstistuudio on aastatega populaarsust juurde võitnud, millele on kindlasti kaasa aidanud laste suvine kunstikursus. Juunis 2018 toimunud kunstikursus oli läbi aastate suurima osavõtjate arvuga. Laste kunstistuudio on oma tegevust pakkunud ka väljaspool rahvamaja. Mitmed aastad on osaletud Pelgulinna Seltsi poolt korraldatud Pelgulinna päevadel, mis toimuvad kevadel ja sügisel. Koolivaheajaks oleme välja pakkunud laste kunstistuudio avatud tunni koolilastele, kus on võimalik kätt proovida maalimises, joonistamises, meisterdamises. Laste Kunstistuudio lapsed osalesid Tallinna Huvikeskus Kullo Lastegalerii näitusel „Pidu,“ kus Karola Kriki töö võitis tunnustuse oma vanusegrupis. Samuti osaleti joonistusvõistlusel „Minu olümpia.“

Liikumisringidest tegutsesid tantsumaagia, kõhutants algajatele ja edasijõudnutele, etnotants, Shindo, Desiree laste tantsustuudio, Hiina tervisevõimlemine, seenioritants ning eakate võimlemine.

Aastal 2018 olid osalejate arvu poolest populaarsemad tantsumaagia ning shindo tunnid. Kõhutantsijad ja etnotantsijad võtsid osa „Idamaiste tantsude festivalist“ ning kõhutantsijad esinesid Pelgulinna ja Kalamaja päevadel.

Desiree tantsustuudio aitas korraldada majasiseseid sündmusi (emadepäeva kontsert, jõulukontsert) ning esines väljaspool maja. Osaleti tantsuvõistlustel „Kuldkarikas“ ja Koolitantsul; Pelgulinna päevadel ning Tallinna jõuluturul.

Seenioritants tähistas aastal 2018 oma 15. aastapäeva.

Pärimus- ja rahvakultuurialases tegevuses on rahvamaja heaks koostööpartneriks pikaaegse traditsiooniga Pelgulinna Folklooriklubi. Klubi töös osalevad kõik vanusegrupid beebidest eakateni. Eriti populaarsed on beebi- ja lastefolgi rühmad, kus osalejate arv on stabiilselt suur. Folklooriklubi eestvedamisel korraldati rahvakalendri tähtpäevade tutvustamiseks avatud õpitubasid linnarahvale: koos õpiti vastlapäeva ning kadri-, ja mardipäeva kombestikku, detsembris valmistati traditsioonilisi jõuluehteid. Kevadine hooaeg lõpetati kevadsimmaniga. Folklooriklubi sündmused koos praktiliste õpitubadega on hästi aidanud kaasa põlvkondadevahelise sideme loomisele ja hoidmisele. Aasta jooksul osaleti lisaks tavalistele tundidele väljaspool rahvamaja toimuvatel kultuurisündmustel: Lastehommik Eesti Vabaõhumuuseumis ning juba traditsiooniks saanud õpitubade läbiviimine Viljandi Pärimusmuusika Festivalil.

Aastal 2017 alustasime erinevate maade ja rahvaste pärimuslike mängude õpitubade sarjaga, tehes selleks koostööd vähemusrahvuste seltsidega ja saatkondadega. Tegevus jätkus aastal 2018, kus märtsis toimus Ungari pärimusmänge ning ülestõusmispühade kombestikku tutvustav õpituba ning septembris Soome-Ugri pärimusmängude õpituba peredele.

Jätkuvalt tegutsevad rahvamajas rahvatantsurühmad: naisrahvatantsurühm, segarahvatanturühmad “Tontar” ja „Kelmiküla“ ning memmede rahvatantsurühm. Rahvatantsurühmad „Tontar“ ja naisrahvatanturühm võtsid osa D-rühmade Virumaa maakondlikust tantsufestivalist. Segarahvatantsurühmad ja naisrahvatanturühm osalesid Tallinna VI Talvisel Tantsupäeval „Aidaaluse tantsud,“ „Tontar“ esines Jüri Klunkeril. Rahvatantsurühmad esinesid ka väljaspool Eestit rahvusvahelisel folkloorifestivalil Klatovy 2018 Tsehhimaal, kus esineti 6 kontserdiga. Memmede tantsurühm võttis osa Vabaõhumuuseumi Memme-Taadi päevadest. Lisaks iganädalasele treeningtunnile on tantsumemmed aktiivsed temaatiliste tähtpäevade tähistamisel (kadri-, mardipäev, uue aasta tähistamine).

KULTUURISÜNDMUSTE STATISTIKA

Aasta jooksul toimus rahvamajas kokku 60 kultuurisündmust, neist 41 rahvamaja korraldatud ning 19 vahendatud. Kultuurisündmustel osales kokku 2587 inimest.

Koostöös Pelgulinna Seltsiga toimusid kord kuus eakate teeõhtud, kus esinejate hulgas oli nii rahvamaja kollektiive kui ka külaliskollektiive.

Koostöös Desiree tantustuudioga ning soololaulu huviringide solistidega toimus kevadel Emadepäeva kontsert.

Kultuuriöö raames pakkusime peredega külastajatele kontserti „Täna olen laps,“, kus esinesid laululooja-solist Astra Tikas ning kitarrist Markus Kalmet.

Kolmandat aastat toimus jõululaat koos kontserdiga.

Rahvamaja saalis oli võimalik aasta jooksul vaadata erinevaid näituseid: Lumimari illustratsioonid (raamatule„Minu armas südameloom“; koos näituse avamisega toimus raamatu esitlus ning kohtumine raamatu autori ja kunstnikuga), Eva Jänese maalid, Liisi Tani tööd, Pelgulinna Rahvamaja laste kunstistuudio tööd, Ungari Instituudi fotonäitus („Lihavõttekombed Ungaris“; näituse avamisel toimus ka ungari lihavõttekombestikku tutvustav õpituba), Ave Taaveti karikatuurid, ning Maria Evestuse segatehnikas maalid.

Meeldejäävad kultuurisündmused olid veel Crystal Ra Laksmi-Ditton ja Michael Dittoni „Havai muinasjutust reaalsuseks ehk õnne ja külluse valemid“ kohtumisõhtu, Erkki Otsmani kontsert ”La Dolce Vita”, teist aastat toimunud Sabatantsu festivali avatud õpituba ning rahvusvahelise koorifestivali EUROPA Cantat XX Tallinn õpitoad ning kontserdid.

Rahvamajast väljas esineti aasta jooksul kokku 28 erineval sündmusel.

Meie iga-aastase traditsioonilise loenduse andmetel külastas rahvamaja aastal 2018 perioodil veebruar-aprill 4551 inimest ning perioodil oktoober-detsember 4138 inimest (vt. tabelit 5). Võrreldes  aastaga 2017 on mõlemal vaadeldud perioodil külastajate arv suurenenud.

KOKKUVÕTTEKS

Tallinna Pelgulinna Rahvamaja poolt pakutavate teenuste kasutamine oli aastal 2018 eelmiste aastatega võrreldes stabiilne.

Rõõm on sellest, et kasvas rahvamaja külastajate üldarv, mis ületas tublisti planeeritud eesmärgi. Aasta jooksul toimusid mitmed toredad kultuurisündmused, mis tõid majja oodatust rohkem külastajaid.

Suurenes ka huvi rahvamaja ruumide rentimise vastu, ruume üüriti välja erinevatele mittetulundusühingutele, seltsidele ja ka eraisikutele.

Kuna aastal 2018 olid jätkuvalt osavõturohked pärimuskultuurialased õpitoad, siis kindlasti jätkame nii rahvakalendri tähtpäevade tutvustamist kui ka erinevate maade ja rahvaste mängude õpitubade korraldamist.