PELGULINNA RAHVAMAJA KULTUURIAASTA 2017

TALLINNA PELGULINNA RAHVAMAJA KULTUURIAASTA 2017 TEGEVUSARUANNE.

Kultuuriaasta 2017 tegevuste planeerimisel lähtusime Tallinna linna arengukavast (2014-2020), Tallinna Pelgulinna Rahvamaja arengukavast (2017-2022) ja Tallinna Pelgulinna Rahvamaja  põhimäärusest. Rahvamaja põhimääruse olulisemad tegevusvaldkonnad on kultuuri- ja huvitegevuse korraldamine Tallinna linna elanikele, rahvakultuuri ja muu kultuuripärandi hoidmine ja arendamine ning vaba aja veetmise võimaluste loomine erinevatele sihtgruppidele.

Tegevusvaldkonnast lähtuvalt täidab rahvamaja järgmisi ülesandeid: kontsertide, etenduste, näituste ja kursuste korraldamine; huviringide tegevuse korraldamine; pühade ja tähtpäevade tähistamine; pärimuskultuuril põhineva huvitegevuse korraldamine; kultuuriseltside ja mittetulundusühingute tegevusvõimaluste loomine ning koostöö arendamine.

Uue perioodi arengukava (2017-2022) üheks olulisemaks eesmärgiks on kaasata kultuuriellu rahvusvähemusi ning tõhustada koostööd teiste kulduurivaldkonna rühmadega.

Hooajal 2017/2018 on uudne sündmus erinevate maade pärimuslike mängude õpitubade läbiviimine, tehes selleks koostööd vähemusrahvuste seltside ja saatkondadega.

Kultuuriaastal 2017 toimus mitmeid publikurohkeid kontserte, huvitavaid kultuurisündmusi maja sees ja väljaspool maja. Rohkearvulise külastajate hulgaga paistsid silma mitmed kontserdid, kus 100- kohaline saal mahutas seisukohtadega kuulajaid veelgi rohkem: EV 99 aastapäeva kontsert – esinejad Hedvig Hanson ja Kalle Pill (151 külastajat), Eesti Ukuleleorkestri kontsert „Ainult armastusest (ilma naljata)“ (189 külastajat), Jazzkaare kontsert – esinejad Raivo ja Ramuel Taffenau duo (189 külastajat), Kammerkoor Flora ja Eesti Ukuleleorkestri kontsert „Tuline talvepäev“ (146 külastajat). EV 99 aastapäevale pühendatud kontsert toimus traditsiooniliselt koostöös Põhja- Tallinna linnaosa valitsusega. Omanäoline ja uudne oli USA saatkonna poolt välja pakutud „USA õhujõudude Euroopa orkestri klarnetikontsert,“ kus osalejad said kontserdi lõpus vestelda esinejatega ning proovida huvitavaid pille.

Tallinna päeva tähistasime koos Pelgulinna Gümnaasiumi õpilastega, kus ühistööna valmis saalis papile joonistatud nägemus oma linnast. Samas oli saalis võimalik vaadata Pelgulinna Gümnaasiumi õpilastööde näitust „Minu linn.“ Ürituse avas Põhja- Tallinna linnaosa vanem hr. Raimond Kaljulaid. AS Premia toetas sündmust jäätisega, mida jagati osalejatele.

2017/2018 on Tallinna Pelgulinna Rahvamajal juubelihooaeg. Rahvamaja tegevusest asukohaga Telliskivi 56 täitub 60 aastat. Selle tähistamiseks on kujundatud firmagraafikaga juubeliümbrik ning akvarellitehnikas rahvamaja vaatega postkaart.

1. HUVIRINGIDE STATISTIKA

Aastal 2017 tegutses Pelgulinna Rahvamajas 29 huviringi/kursust; neist täiskasvanutele 11, lastele ja noortele 11 ning ringid, kus osalesid kõik vanusegrupid 6. Huviringides ja kursustel osalejaid oli kokku 841.

Huviringide töös on aastatega välja kujunenud 4 heatasemelist suunda: muusikaõpe, käsitööalane tegevus, liikumine ning rahvakultuurialane tegevus.

Muusikaõppes oli võimalik osa võtta kitarri, klaveri, ukuleleorkestri ja soololaulu tundidest üks kord nädalas. Klaveriõppesse oli nõudlus suur ning eelmisel hooajal töötas 2 klaveriõpetajat, et võimalikult paljudele soovijatele pakkuda individuaaltunni aega. Paraku on ikkagi mõned inimesed veel ootenimekirjas.

Kitarriõpe töötab stabiilselt kahe professionaalse õpetajaga ning nõudlus tunniaegadele on suur.

Noorte soololaul sai hoo sisse kevadperioodil, kus käidi juhendaja eestvedamisel mitmel korral ka väljaspool rahvamaja esinemas. Sügisel õpetaja vahetus, mis tõi endaga kaasa osalejate arvu vähenemise. Tasapisi kogub huviring uuesti hoogu.

Muusikaõpilaste hooaeg lõppes traditsioonilise muusikaõpilaste kevadkontserdiga. Kõikidel õpilastel oli võimalik kontserdil osaleda ning näidata aasta jooksul õpitut.

Eesti Ukuleleorkestri osalejate arv on aastatega kasvanud  25-liikmeliseks. Hooaja jooksul toimus mitu publikurohket kontserti (Jazzkaar, Rahvusvaheline Muusikapäev, Muuseumiöö jt). Ukuleled olid kaasatud noorte laulu- ja tantsupeo Rahvamuusikapeol (osalesid Pelgulinna ukuleleorkestri nooremad liikmed).

Sügisperioodil käivitasime uue juhendajaga väikelaste loovringi- väikelaste loovtants ja mäng. Osalejate vähesuse tõttu pidime kahjuks jätma ringitegevuse taas ootele.

Kunsti- ja käsitööalane tegevus

Aastal 2017 jätkasime hooajalise õmbluskursusega (september-mai) ning projektipõhiste masinkudumise ja masintikandi kursusega ning nipiringiga. Õmbluskursus on väga pikka aega töös olnud ning soovijaid jätkus. Masinkudumise grupp täitus hästi.  Nipiring jätkas traditsiooniliste käsitööalaste tegevusega.

Stabiilselt töötas laste kunstiring. Ringitöö toimus 2 korda nädalas erinevas vanuses lastele.

Laste kunstistuudio osales kevadel Pelgulinna Päevadel ning sügisel Muhemängudel, kus juhendaja abiga valmisid toredad laste tööd. Jätkus pika traditsiooniga suvine laste kunstikursus.

Liikumisringides oli võimalik osaleda tantsumaagias (salenemine läbi tantsu), etno- ja kõhutantu tundides, shindo venituses, Desiree tantsustuudios ning rahvatantsu erinevates rühmades.

Aastal 2017 oli osalejate arvu poolest populaarsem shindo treening. Edasijõudnud kõhutantsijad võtsid osa „Suurest Kõhutantsu kevadkontserdist “ ning algajad ja edasijõudnud tantsugrupid esinesid Pelgulinna ja Kalamaja päevadel.

Desiree tantsustuudio tähistas kevadel emadepäeva kontserdiga oma  5. aasta juubelit. Hooaja vältel oli Desiree tantustuudiol erinevaid esinemisi: osavõtt koolitantsust, tantsuvõistlusest „Kuldne karikas,“ esinemine Tallinna võimlemispeol, Novaata laste ja noorte vabaaja messil.

Rahvamajas tegutsesid pikkade traditsioonidega kõrgema kategooria segarahvatantusrühmad “Tontar”, “Kelmiküla”, naisrahvatantsurühm ning memmede rahvatantsurühm. Naisrahvatantsurühm saavutas Peterburis Interfolk 2017 Festivalil I koha. Pelgulinna rahvatantsurühmade juhendaja, Erika Põlendik, pälvis Kultuuripärli 2017 tiitli.

Rahavakultuurialases tegevuses on pikaajalise traditsiooniga Pelgulinna Folklooriklubi, mis on aastaid omanud kõrgema kategooria tunnustust. Lapsed saavad osaleda beebifolgi ja lastefolgi tundides. 2017. aasta on olnud folgirühmadel väga tihe nii osalejate arvu kui ka erinevate sündmuste poolest. Aasta jooksul korraldati ja viidi läbi lisaks tavalistele tundidele-kooskäimistele 11 avatud õpituba (4 Pelgulinna Rahvamajas, 1 Käsmu Rahvamajas ja 6 Viljandi Pärimusmuusika Festivalil). Lisaks 4 simman-õpituba ja 2 esinemist .

Uue algatusena toimusid septembrist 2017  regulaarsed erinevate maade pärimuslike mängude õpitoad. Oktoobris toimus läti pärimusmängude õpituba ja detsembris Ukraina mängude õpituba.

Ringide statistika joonisel on näha, et aastate lõikes on kasvanud ringides osalejate arv. Aastal 2017 osales ringides kokku 841, mis on võrreldes 2016 aastaga pisut väiksem (879 osalejat). Huviringide osalejate arvu on aidanud suurena hoida beebi-, lastefolgi ning võimlemine väikelastega tunnid, mis toimuvad koos vanematega.

Koostööpartneritena tegutses aastal 2017 rahvamajas 5 MTÜ-d: MTÜ Pelgulinna Tantsurühmad, MTÜ Pelgulinna Folklooriklubi, MTÜ Desiree, MTÜ Pelgulinna Selts ning MTÜ Eesti Terviseqigongi Ühing. Koostööd nimetatud MTÜ-dega jätkame ka aastal 2018.

2.     SÜNDMUSTE STATISTIKA

Aasta jooksul toimus rahvamajas kokku 74 kultuurisündmust, neist 43 rahvamaja korraldatud ning 31 vahendatud. Kultuurisündmustel osales kokku 2226 inimest.

Sündmuste statistika jooniselt on näha, et aastaga 2016 võrreldes on suurenenud aastal 2017 kultuurisündmuste arv (kokku 74) ja rahvamaja poolt korraldatud sündmuste arv (kokku 43). Samuti on suurenenud vahendatud sündmuste arv (kokku 31) ning sündmustest osavõtjate arv (kokku 2226 osalejat). Vähenenud on väljaspool rahvamaja toimunud sündmuste arv võrreldes aastaga 2016. Aastal 2016 toimus väljas 38 sündmust ning aastal 2017 toimus 24 sündmust.

Toote püsiandmetes püstitatud eesmärgid said aastal 2017 täidetud.

Koostöös Pelgulinna Seltsiga toimusid kord kuus eakate teeõhtud, kus esinesid rahvamaja laulu- ja tantsukollektiivid ning külalisesinejad. Aasta jooksul toimus mitmeid põnevaid loenguid ja seminare erinevatel teemadel.

Teist aastat järjest toimus jõululaat, mis sel korral oli ühendatud Toomapäevaga. Laadal esinesid lastefolgi rühmad ning Ukraina pillimees, kes tutvustas ka Ukraina jõulukombeid.

Rahvamaja saali kaunistasid aasta vältel erinevate kunstnike tööde näitused, millest oli võimalik kõigil külastajatel osa saada: Margareete Fuksi akvarellinäitus, Karin Karlssoni maalid „Hommikuhetked,“ Pelgulinna Gümnaasiumi õpilastööde näitus „Minu linn,“ muinasjuturaamatute illustratsioonide näitus, Tiina Tarve akvarellide näitus, Urmas Vaino ja Pranashree mandalate näitus.

Rahvamajast väljas esineti aasta jooksul kokku 24 erineval sündmusel. Naisrahvatanturühm esines Maido Saare juubelil „Aarete saar,“ rahvatantsurühm „Kelmiküla“, „Tontar“ ning naisrahvatantsurühm Tallinna tantsupeol, „Tontar“ Jüri Klunkeril, „Tontar“ ja naisrahvatantsurühm Kihnu tantsupäevadel, naisrahvatantsurühm ja „Tontar“ esinesid Peterburi Interfolgil. Memmede tantsurühmas osalejad on eakad, kuid esinemiste arvuga väljaspool maja väga aktiivsed. Beebi- ja lastefolgi rühmad esinesid Eesti Vabaõhumuuseumis, avatud õpitubadega Käsmu laste hommikul ning Viljandi Pärimusmuusika Festivalil, väljasõit ja esinemine Kirna mõisas.

Pelgulinna Rahvamaja külastatavus 2017. aastal perioodil veebruar-aprill oli 4534 ning oktoober-detsember 4015 külastajat (vt. tabelit). Võrreldes aastaga 2016 on vähenenud külastajate arv kevadperioodil ning suurenenud sügisperioodil.

Pelgulinna Rahvamaja eesmärkide täitmine võrdluses eelnevate aastatega:

KOKKUVÕTTEKS

Kultuuriaasta 2017 oli edukas kultuurisündmuste kasvava arvu ning publikurohkuse poolest. Toote püsiandmetes seatud eesmärgid said täidetud. Rahvamajas jätkasid tööd elujõulised ja traditsioone hoidvad huviringid. Rõõmu teeb ringidest osavõtjate suur arv ja külastajate positiivne tagasiside ning et pärast eemalolekut leitakse taas tee rahvamajja.