PELGULINNA RAHVAMAJA KULTUURIAASTA 2010.

Pelgulinna Rahvamaja kultuuriaasta 2010.

Aasta 2010 kujunes Pelgulinna rahvamaja jaoks majanduslikult keeruliseks: kuigi aasta sai lõpetatud positiivsete näitajatega, tuleb tõdeda, et see sai saavutatud rahvamaja töötajate ühe palgata puhatud kuu arvelt tekkinud rahaliste vahendite abil. Rahvamaja sisuliseks tegevuseks ei leitudki aastaks 2010 Tallinna linna eelarvest rahalisi vahendeid ning kõik need vähesed kultuurisündmused, mida rahvamaja aasta jooksul korraldas, toimusid töötajate palgata puhkuse arvelt saadud rahast.

Aastal 2010 toimus rahvamajas 59 kultuurisündmust, neist:

  • rahvamaja korraldatud 33 kultuurisündmust
  • vahendatud 26 kultuurisündmust
  • väljaspool rahvamaja, kollektiivide osavõtul 41 sündmust.

Rahvamaja korraldatud kultuurisündmustel osales 1099 külastajat.
Vahendatud kultuurisündmustel osales 471 külastajat.

Tänu Põhja-Tallinna Linnaosavalitsuse rahalisele abile said majas toimuda kaks traditsioonilist kontserti, need olid Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert ansambliga “Lindpriid” ning detsembris Toomapäeva kontsert Põhja-Tallinnla elanikele.

Aasta jooksul eksponeerisime saali seintel nelja eripalgelist näitust: I. ja T. Sõelsepa fotonäitust jäälilledest, T. Sepa maalinäitust TEED ja VEED, U. Loige maalinäitust PÄIKESELISED MÕTTED ning aasta lõpus taas I. Ja T .Sõelsepa fotonäitust PIIRITU TALV.

Rahvamaja sisulise tegevuse kohapealt on jätkuvalt tooniandvaks heal tasemel ringitegevus, mida toetab rahvamajas ringijuhtidena töötavate, oma valdkonda hästi tundvate õpetajate professionaalne tase ning pühendumus.

Aastal 2010 tegutses majas 26 erinevat ringi 528 osalejaga.
Nendest: 7 lastele mõeldud ringid; 9 täiskasvanutele ja 10 ringi, kus osalesid nii
täiskasvanud kui ka lapsed.

Väga populaarne on endiselt kitarrimäng. Eelmisel aastal lahkus teisele tööle kaks rahvamaja kitarriõpetajat, asemele tuli kitarriõpetaja Tiit Kõrvits. Suurt huvi tuntakse beebifolgi vastu. Kuna pisikesed folgihuvilised on suuremaks sirgunud, avasime veel kolmanda rühma õhtusel kellaajal, kuhu saavadki tulla juba natuke vanemad folgihuvilised. Uskumatult palju linnakodanikke osales käsitöökursustel, millest üks populaarsemaid oli õmbluskursus. Õmblemisõpetaja pälvis pikaaegse hea töö eest aasta seeniorkoolitaja tunnustuse.
Tublid on rahvamaja rahvatantsurühmad. Osaleti Eesti meeste tantsupeol Rakveres. Rahvamaja naisrühm saavutas väga hea tulemuse Võrus Eesti naiste võistutantsimisel (29 osalenud rühma hulgast saavutati viies koht). Pelgulinna Folklooriklubi osales Baltica Folkloorifestivalil, mis seekord toimus Eestis.
Kõhu- ja mustlastantsijad andsid kontserdi Tallinna vanalinnapäevadel, tantsumemmed ja seeniortantsijad osalesid vabaõhumuuseumis memme-taadi päeval. Mitmetes erinevates kohtades üle Tallinna andis eri tähtpäevade raames kontserte vokaalstuudio Bel Canto. Tantsurühm Desiree osales festivalil “Koolitants”, saavutades eripreemia.
Kevadhooajal toimus masinkudumise kursus, mida sügisel rahaliste vahendite puudumise tõttu korrata ei õnnestunud. Samadel põhjustel jäi avamata masintikkimise kursus. Kevadhooajal 2010 algatasime kaks uut projekti: tiffany-vitraazi kursus (läbiviijaks klaasikunstnik Tarvo-Aro Mett) ja portselanimaali kursus (läbi viis Kopli Kunstigümnaasiumi keraamikaõpetaja Darja Verpson).
Aastal 2010 lõpetas rahvamajas osalejate vähesuse tõttu tegevuse joogaring ning mudilaste jazziline liikumine.
Sügishooajast avasime uue tantsuringi lastele: “Pelgulinna Carolina” ning kunstiringi täiskasvanutele, mis paraku jäid ringiliikmete vähesuse tõttu siiski vaid katsetusteks. 2010 I poolaastal toimusid regulaarselt UueAjaKlubi üritused, mille raames toimus kohtumisi mitmete põnevate lektoritega. Jätkus koostöö Almer Jansuga, kes viis läbi gongi- ja kausimeditatsiooni.
Koostöös Pelgulinna Seltsiga toimusid eakate teeõhtud heatasemelise kultuuriprogrammi ning värvikate esinejatega. Läti Rahvuskultuuri Selts Eestis koos Läti saatkonnaga korraldasid Pelgulinna Rahvamajas Läti vabariigi aastapäeva auks vastuvõtu. Ukraina Kultuuriseltsiga viisime läbi rahvuskultuuri õhtu.
Meie traditsioonilisel külastajate arvu loendamisel, mida viime läbi iga aasta I poolaastal (veebruaris, märtsis ja aprillis), külastas rahvamaja 4752 inimest, kultuurisündmustel osales 444 inimest; II poolaasta 3 kuu jooksul (oktoober, november, detsember) külastas rahvamaja 4371 inimest, kultuurisündmustel osales 632 inimest.

Pelgulinna Rahvamaja omavahendite eelarve 2010 a. 300 000 EEK

Piletitulu 3000.kr täitmine 960.kr
Kultuuri ringitasud 287000.kr täitmine 264147.kr
Kultuuriteenused 10000.kr täitmine 11400.kr
Ruumi kasutamine 0.kr täitmine 4200.kr
Kokku täitmine 280707.kr

Kokkuvõtteks

Aasta 2010 jääb meelde kui mitme ringi juubeliaasta. Nii tähistas segarühm “Tontar” oma 55. tegevusaasta täitumist, Pelgulinna Folklooriklubi 25. ja tantsurühm “Pelgulinna memmed” 35. aasta täitumist. Väärib äramärkimist, et Pelgulinna Folklooriklubile omistati Põhja – Tallinna kõrgeim tunnustus “Põhja Täht” ja rühm tunnistati Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu poolt jätkuvalt kõrgema kategooria folkloorirühmaks. Positiivse koostöökogemuse sai rahvamaja osaledes Täiskasvanud Õppija Nädala tegemistes, tänu millele sai meie maja õmblemisõpetaja kõrge tunnustuse osaliseks.
Aeg on linna kultuuriasutuste jaoks keeruline, napib rahalisi vahendeid nii sisulise tegevuse edendamiseks kui ka investeeringuteks. Murekohaks on rahvamaja katuse olukord, mis aasta alguses hakkas läbi tilkuma ning aasta lõpus ohtlikult jäätus. Katusekonstruktsiooni ekspertiisaktis on kirjas, et katus vajab korralikku soojustust, vastasel juhul uut lumist talvehooaega ei pruugi vastu pidada.
Rahaliste vahendite puudumise tõttu on vähenenud rahvamaja kultuurisündmuste arv, mis mõjutab ka rahvamaja külastajate üldarvu. Võrdluseks: 2009 aastal toimus rahvamaja korraldamisel 48 kultuurisündmust, osavõtjaid oli 1907; 2010 aastal toimus rahvamaja korraldamisel vaid 33 kultuurisündmust, osalejate arv 1099. Piletitulu laekus vaid loengute korraldamise arvelt.
Ringitegevus on jätkuvalt heal tasemel, ringide külastajate arv jäi võrreldes 2009. aastaga peaaegu samaks (võrdluseks 2009. aastal oli ringide külastajate arv 575, aastal 2010 aga 528).

Pelgulinna Rahvamaja sisulise tegevuse prioriteediks on vaba aja veetmise võimaldamine erineva vanuse ja huvidega sihtgruppidele. Tähtsustame külastajate rahulolu, mille saavutamiseks on loodud erinevad võimalused nii huvitegevuse kui kultuurisündmuste kaudu.
Aasta 2010 kujunes rahvamaja kollektiivile kahjuks ellujäämise tuleprooviks. Suutsime säilitada oma huvitegevuse ja korraldada kultuurisündmusi tänu Põhja-Tallinna Valitsuse kaasabile. Kurb, et selle tulemusena kannatasid just lastele mõeldud kultuurisündmused ning meie oma rahvamaja poolt korraldatud traditsioonilised kultuurisündmused, mille puhul oleme aluseks võtnud erinevad rahvakalendri tähtpäevad ning nende tutvustamise. See on olnud läbi aegade meie maja kultuurisündmuste eripäraks ning teinud maja üritused atraktiivseks ja rahvuslikku identiteeti säilitavaks, mis ongi tegelikult rahvamaja sisulise tegevuse üks eesmärke.