PELGULINNA RAHVAMAJA KULTUURIAASTA 2009.

MISSIOON JA EESMÄRK

Pelgulinna Rahvamaja sisulise tegevuse prioriteediks on vaba aja veetmise võimaldamine erineva vanuse ja huvidega sihtgruppidele. Tähtsustame klientide ja külastajate rahulolu, mille saavutamiseks on loodud erinevad võimalused nii ringilise tegevuse kui kultuurisündmuste kaudu, mida toetab rahvamaja meeldiv kollektiiv ja positiivne interjöör.
Pelgulinna Rahvamaja tähtsustab oma sisulise tegevuse planeerimisel innovaatilisust ja asjatundlikkust, mille määratlemisel on esmatähtsal kohal rahvamaja külastajate ootused ning nõudmised, aga ka linnaeelarvest sõltuv rahvamaja rahaline baas.
Peame oluliseks jätkata vastavalt rahalistele vahenditele traditsioonilisi kultuurisündmusi ja võimalusel algatada uusi; toetada seltside ja klubide tegevust; korraldada senisest enam täiskasvanutele erinevaid täiendõppe kursuseid; otsida vahendeid uute ja huvitavate ideede jõustumiseks.

KULTUURISÜNDMUSED

Aastal 2009 toimus kokku 125 kultuurisündmust, neist:.

  • rahvamajas 48 sündmust, osavõtjaid 1907;
  • vahendatud sündmusi rahvamajas 19, osavõtjaid 768;
  • väljaspool rahvamaja, maja kollektiivide osavõtul 58 sündmust.

    NB! 2008 ja 2009 aastal ei ole arvestatud väljaspool rahvamaja toimunud üritustel osalejate arvu.

Järjepidevalt ja vastavalt võimalustele on toimunud rahvamaja traditsioonilised üritused: rahvakalendri tähtpäevade tähistamised; tantsusalongi õhtud, lastehommikud, laupäevalaulud ja –lood; Eesti Vabariigi 92 aastapäevale pühendatud kontsert Tõnis Mägi osalusel, Pelgulinna eakate teeõhtud, erinevad tähtpäevakontserdid. Jätkuvalt on kasvanud huvi eneseabiga seotud kultuurisündmuste, kursuste, loengute vastu. Toimus vabastava hingamise projekt 1x kuus.
Kord kuus käis koos UueAjaKlubi, mille tegevuse eesmärgiks oli pakkuda ideid ja teadmisi erinevatel eneseabi ja tervisliku elu valdkonna teemadel. Lektoreid jätkus väga erinevate põnevate teemadega. Aasta jooksul toimusid Almer Jansu gongimeditatsiooni seansid, mis olid rahva seas populaarsed. Loodame jätkata koostööd Almer Jansuga ka uuel aastal.
Rahvamaja saalis eksponeeriti kolme erinäolist näitust: vaadata sai Veronika Mahtina akvarellinäitust, Heiki Karro fotonäitust kaunist Norra maastikust ning Inga ja Toomas Sõelseppade fotonäitust jäälilledest. Näituste korraldamist jätkame kindlasti ka 2010. aastal.

HUVIRINGID AASTAL 2009

Aastal 2009 tegutses rahvamajas 32 huviringi 575 osalejaga, neist:

  • lastele ja noortele 9 ringi; täiskasvanutele 8 ringi;
  • huviringe, kus käivad erinevast vanusegrupist inimesed on 15.

Enim on rahvamajas ringe, milles osaleb eri vanusegruppidest inimesi, nii noori kui täiskasvanuid: näiteks Pelgulinna Folklooriklubi, kitarriõpe, klaveriõpe, kõhutants, mustlastants, õmbluskursus jm.

Paljudes ringides osaleb nii eesti kui vene rahvusest inimesi. I poolaastal tegutses rahvamajas beebikool “Spunk”, mis seoses õpetaja lahkumisega lõpetas senisel kujul tegutsemise ja beebikooli asemel alustas juhendaja Vello Vaheri käe all tegevust võimlemine väikelastega. Jätkuvalt oli väga populaarne beebifolk. II poolaastal avasime veel teise rühma, kuhu on oodatud kuni 1-aastased beebid. Suur oli huvi kitarrimängu õppimise vastu, majas tegutses edukalt kolm erinevat kitarriõpetajat. Väga populaarne oli ka kõhutantsu kursus, tegutses kolm kõhutantsu rühma eri tasemega tantsijatele: algajatele, keskastmele ja edasijõudnutele.
II poolaastal alustas tegevust mustlastantsurühm, kuhu oleks soovijaid rohkemgi kui saal mahutab. Jätkuvalt oli populaarne laulustuudio Bel Canto ja Loovlaulustuudio. Laulustuudio Bel Canto solistid on andnud eri tähtpäevade puhul kontserte peaaegu kõigis Tallinna hoolekandeasutustes ja mitmetes kirikutes.
Rahvamaja ringid on osalenud mitmetel suurüritustel, neist olulisemad olid rahvamaja naisrühma ning segarühmade “Tontar” ja “Kelmiküla” osalemine laulu- ja tantsupeol “Üheshingamine” ja Pelgulinna Folklooriklubi esinemine “Baltica” folkloorifestivalil Lätis.
Osaleti mitmetel muudelgi suurüritustel ja festivalidel: kõhutantsijad osalesid kõhutantsu festivalil; tantsutrupp Desire osales festivalil “Koolitants”; kuntsikursuse õpilased osalesid edukalt joonistusvõistlusel “Minu mets”; kõik rahvamaja rahvatantsurühmad ning memmede tantsurühm osalesid Vabaõhumuuseumis memme-taadi päevadel. Segarühm “Tontar” esines Tallinna Merepäevadel ning käis ringreisil Poolas, kus anti kokku 6 kontserti. Seenioritantsijad esinesid seenioride tantsupäevadel Jõgeva- Kasepääl.
Aastase vahega alustas oktoobris taas masintikkimise kursus. Esmakordselt toimus enne jõule esialgu ühekordsena planeeritud tiffany-vitraaži kursus, mis tekitas nii palju huvi, et kordame seda ka uuel aastal. Järsult on tõusnud huvi ka õmbluskursustel osalemise vastu.
Küll ei õnnestunud meil käivitada masinkudumise kursust, kuna majal puudus oma masin, mis aasta lõpus majja saadi. Meie traditsioonilisel külastajate arvu loendamisel, mida viime läbi iga aasta I poolaasta jooksul veebruaris, märtsis ja aprillis, külastas rahvamaja 4749 külastajat, kultuurisündmustel osales 869 inimest; II poolaasta 3 kuu jooksul (oktoober, november, detsember) külastas rahvamaja kokku 4855 inimest, kultuurisündmustel osales 727 inimest.

2009

omavahendite eelarve 305 000
täitmine 285 353
piletid 40 000 14 400
kultuuriteenus 25 000 täitmine 7650
ringid 240 000 täitmine 263 303

KOKKUVÕTTEKS

Võrreldes aasta 2008 kolme viimase kuu külastatavusega on külastajate arv vähenenud, mida on tinginud mitmete traditsiooniliste ürituste ärajäämine rahaliste vahendite puudumise tõttu. (Aasta alguses lõpetas meie kultuurisündmuste toetamise Põhja–Tallinna Valitsus.) Ka rahvamaja oma rahalisi eelarvevahendeid vähendati.(kokku 266 000 ). Nii korraldas rahvamaja aastal 2008 95 üritust, aastal 2009 aga 48 üritust, mis on ligi 50% vähem.
Aasta lõpp kujunes rahvamaja jaoks väga pingeliseks, põhjuseks rahaliste vahendite oluline vähenemine. Selge on ka see, et kui ei ole vahendeid, millest rahvamaja kultuurisündmusi korraldada, ei ole ka tulemas tulu. Rõõm on tõdeda, et ringitegevus on endiselt hoos ning ringide arv ja külastatavus võrreldes aastaga 2008 isegi suurenes.
Jätkuvalt tuleb olla avatud ja innovatiivne, seista hea oma praeguste ringide püsimajäämise ja heaolu eest. Tuleb suhtuda heaperemehelikult rahvamaja kaunisse interjööri ja tehnilisse baasi, leida üles loovaid allikaid ja lätteid maja töötajates, millega toita külastajate ootusi ning pakkuda positiivseid emotsioone igasse rahvamajas veedetud hetke.