PELGULINNA RAHVAMAJA KULTUURIAASTA 2008.

MISSIOON JA EESMÄRK

Aastal 2008 oli Pelgulinna Rahvamaja prioriteediks vaba aja teenuse pakkumisel soodsa kultuurikeskkonna loomine.

Rahvamaja missioon on orienteeritud ühiskonnas valitsevatest arengutest, ka kultuurilistest väärtustest, mida on võimalik paikkonnas ärgitada lähtuvalt vajadustest ja võimalustest. Läbi oma tegevuse kasvatada ja soodustada tolerantsi ning lugupidamist eri rahvustest linnakodanike vahel, tõstes esile nii nende kui meie omakultuuri ilminguid.

Eesmärgiks on vaba aja veetmise võimaldamine erineva vanuse ja vajadusega sihtgruppidele, et kõik huvilised saaksid osaleda rahvamaja ringide töös ning erinevatel kultuurisündmustel – ise osaleda kultuuriprotsessis.

Peame oluliseks jätkata traditsioonilisi kultuurisündmusi ja algatada uusi; toetada seltside ja klubitegevuse loomist, noorte omaalgatust; korraldada täiskasvanutele täiendkoolitust (kursuseid), otsida teid ning vahendeid uute ja huvipakkuvate ideede jõustumiseks.

KULTUURISÜNDMUSED

Aastal 2008 toimus Pelgulinna RM-s või rahvamaja osalemisel 126 kultuurisündmust ligikaudu 5940 osalejaga.

  • rahvamajas sündmusi: 95, osavõtjaid: 4782
  • neist vahendatud sündmusi: 20, osavõtjaid: 1158
  • väljaspool rahvamaja sündmusi:  31

    tabel 1: kultuurisündmuste arv Pelgulinna Rahvamajas

NB! 2008 aastal ei ole arvestatud väljaspool rahvamaja toimunud üritustel osalejate arvu.

    tabel 2: kultuurisündmustest osavõtjate arv

Järjepidevalt ja vastavalt võimalustele on toimunud rahvamaja traditsioonilised ettevõtmised:

  • rahvakalendri tähtpäevade tähistamised
  • lastehommikud
  • talvised muinasjututoad
  • eakate teeõhtud
  • tantsusalongi õhtud
  • laupäevalaulud ja –lood
  • tähtpäevakontserdid
  • UueAjaKlubi

Rahvakalendri tähtpäevade tähistamisel etendab keskset rolli rahvamajas tegutsev Pelgulinna Folklooriklubi, kelle etendus „Saja-aastased jõulud” on endiselt nõutud ümbruskonna koolide ja lasteasutuste poolt. Toomapäeva tavade tutvustamiseks tuli folklooriklubi jõuludeks välja uue kavaga „Toomapäeva mängutuba”, mida etendati ümbruskonna lastele ja asutuste jõulupidudel.

Ka pühapäevased lastehommikud said uudsema sisu, sest lastehommikute maskott Pelgulinna Päntu avas sügisel oma kooli, kuhu lapsed on oodatud põnevatesse, naljakatesse ning õpetlikesse tundidesse meelt lahutama.

Tähtpäevakontserditel on üles astunud nii rahvamaja isetegevuslased kui ka professionaalsed esinejad Tallinnast ja kaugemalt.

Üheks kaunimaks ja emotsionaalsemaks elamuseks kujunes vabariigi 90. aastapäevale pühendatud  kontsert „Eesti süda läbi muusika”, esinejaks Silvi Vrait.

Rahvamaja eelarve eesmärkides on kirjas, et anname võimaluse ja loome tingimused seltsidele ja omaalgatuslikele ettevõtmistele. 2008 aastal said eluõiguse kaks uut ja omanäolist ettevõtmist:

  • Vabastav hingamine
  • Kohtumine iseendaga

Kohtumine iseendaga on ühisprojekt osaühinguga New Flow.
Vabastava hingamise projekt sai tuule tiibadesse UueAjaKlubi tegevusest ning alustas regulaarset tegevust 1x kuus. Üheks hingamistreeningu tuntuimaks läbiviijaks oli Darshan Zenith eksootiliselt Havailt.

Mõlema projekti ellukutsumiseks andis tõuke eelkõige elu ise oma hetkeseisuga, et olla inimestele abiks muredest ning rasketest momentidest ülesaamisel, õpetada neil oma pingetest vabaneda ning uue energiaga kaasa minna.

HUVIRINGID

2008-l aastal tegutses rahvamajas 29 huviringi  547 osalejaga.

tabel 3: huviringide arv

tabel 4: huviringidest osavõtjate arv

  • huviringid lastele-noortele: 6, osavõtjaid: 89
  • huviringid täiskasvanutele: 5, osavõtjaid: 98
  • huviringid eakatele: 4, osavõtjaid: 85
  • huviringid erinevatele vanusegruppidele: 14, osavõtjaid: 275

Kevadhooaja lõpus katkestasid juhendajate lahkumise tõttu oma tegevuse 3 huviringi-kursust: näitestuudio Teatripisik, masinkudumise kursus ning õmblemise kiirkursus.

Uute juhendajate leidmisel on nimetatud ringidega plaanis kindlast jätkata, sest huvi ja huvilisi on.

Tegevust alustas uus huviring – Beebifolk -, mis on ainulaadne teiste beebiringide seas, sest isadel-emadel on seal võimalik koos oma pisipõnnidega teha tutvust vanade Eesti äiutuste ja hällituslauludega, hüpituste ja mängituslauludega, liisulugemiste, ja laulumängudega.

Huviliste rohkuse tõttu alustas uue juhendaja käe all tööd veel üks grupp kitarriõppureid.

Kitarrikursus on rahvamajas endiselt üks populaarsemaid harrastustegevusi. Hoolimata nelja juhendaja tegutsemisest ei suuda rahvamaja siiski veel kõikidele soovijatele võimalust pakkuda, sest kõige nõutavamatel aegadel ei jätku lihtsalt õpperuume.

Ka kõhutantsutreeningud on endiselt rahvamaja nõutuimate seas. Eelpool mainitud ringidesse pürgivad nii lapsed, noored kui täiskasvanud.

Rõõmsa üllatuse pakkus läinud aastal noorte suur huvi klassikalise suunitlusega vokaalstuudio Bel Canto tegevuse vastu. Ka siin oli kõikide soovijate mahutamisega raskusi.

Bel Canto paistis silma ka kõige aktiivsema kontserttegevusega. Esinemas käidi pea kõikides Tallinna päevakeskustes, hooldekodudes ning ka mõnedes kirikutes.

Rääkides meie rahvakultuuriringidest on rõhuasetus järgmistel sündmustel: 2009. aasta laulu- ja tantsupidu „Üheshingamine” ning Lätis toimuv rahvusvaheline folkloorifestival BALTICA.  Pelgulinna Folklooriklubi valiti BALTICA festivalile koduvabariiki esindama ning hetkel käib usin festivalikava harjutamine.

Rahvamaja naisrahvatantsurühm ning 2 segarahvatantsurühma valmistuvad hoolega XVIII  tantsupeoks, mis toimub 2009. aasta juulis.  Nende juhendaja Erika Põlendik, kes on kõnealuse tantsupeo D-rühmade üldjuht, jõudis novembris käia ka Portlandis, Seattle`s ja Vancouveris sealsete väliseestlaste rahvatantsuoskust lihvimas.

Lasteringidest oli aasta edukas kunstistuudiole ja loovlaulu ringile .

Kunstistuudio õpilane Grete Kõrvel osales väga tublilt Eksliibrise joonistus- ja kujundusvõislusel, jõudes 600 võistleja seast esikümnesse ning Christiin Lehtsaar pälvis tunnustuse Euroopa Parlamendi infobüroo poolt korraldatud joonistusvõistlusel “Aastaajad meie Euroopa kodus”.

Loovlaulu ringi väike solist Jaan-Kristjan Sõerumäe laulis end laulukarusseli finaalkontserdile, mis toimus ETV-s.

KOOSTÖÖPROJEKTID JA –PARTNERID

Alustati ühe uue projektiga, mis oli juba eespool mainitud koostööprojekt Kohtumine iseendaga ja sai teoks osaühingu New Flow eestvedamisel.

Jätkus koostöö Rahvuskultuuride Ühendusega Lüüra. Selle projekti raames toimusid  Ukraina Kultuuriseltsi Prosvita rahvuslikud õhtud Pelgulinna Rahvamajas.

Traditsioonilise koostööna toimusid rahvamaja ruumes ka tantsutrupi Modus rahvusvahelised Lindy hopi võistlused.

Koostööüritused toimusid ümbruskondsete lasteaedadega, koolidega, Kopli Noortemajaga, Põhja-Tallinna Sotsiaalkeskusega, Tallinna erinevate päevakeskustega, hooldekodudega, Aktsiaseltsiga Tallinna Vesi.

Tänu koostööle Põhja-Tallinna Valitsusega, kes toetas mõningaid meie kultuurisündmusi, suutsime piletihinnad  madalal hoida, mis tagas meie üritustest rohke osavõtu.

2008 aasta kolme viimase kuu jooksul külastas rahvamaja huviringe ja kultuurisündmusi 5695 osalejat.

2008
omavahendite eelarve:    280 000.-
täitmine:     265 376.-

KOKKUVÕTTEKS

Aasta 2008 kujunes rahvamajale eelkõige rõõmutoovaks. Suurenes kultuurisündmuste (sealhulgas kvaliteetsündmuste) arv ja külastatavus. Ka huviringides oli osalejaid rohkem kui aasta tagasi.

Rõõmutoovaks oli ka asjaolu, et aasta lõpus uuenes rahvamaja helitehniline park, mis on tähtsaks teguriks ürituste kvaliteedi paranemisel.

Rahvamaja kodulehekülg sai uue ja värske kujunduse.

Paraku taandusid nii mõnedki olulised tegemised, sealhulgas ka suhted meediaga, rahvamaja rahalistele võimalustele. Ent see stimuleeris rahvamaja töötajaid leidliku pilguga otsima uusi ja käepärasemaid võimalusi. Nii pöörati läinud aastal rohkem tähelepanu omapoolsele (paberkandjal ning suusõnaliselt tehtud) reklaamile ning tutvustustööle. Otsiti võimalusi töötajate vastavaks koolituseks.

Kõigis oma tegemistes pidasime oluliseks, et Pelgulinna Rahvamaja oleks ikka heade emotsioonide maja nii külastajatele kui ka oma töötajatele.