KULTUURIAASTA 2006 PELGULINNA RAHVAMAJAS.

Aasta 2006 oli Pelgulinna Rahvamajale püüdlus stabiilsuse ja järjepidevuse  suunas,   teisalt -  uute  sisuliste  ja vormiliste  otsingute  aeg.

Stabiilseks saab nimetada   meie huviringide ja kursuste hooaega, kõik 28 eelnevalt tegutsenud huviringi ja kursust jätkasid ka 2006.a.

Neist neli : beebikool Spunk, kitarrikursus, kõhutants ja vokaalstuudio
Bel Canto laiendasid oma  tegevust uute gruppide avamisega – põhjuseks osalejate rohkus.

Alustas ka üks uus huviring – mudilste jazziline liikumine ning tegevusplaani võeti joogakursus, mis 2007 a. jaanuaris kohe ka käivitus.

Ka teiste rahvamajas tegutsevate huviringide liikmeskond liikus üldjuhul
kasvuteed või säilitas endise osalejate arvu. Kõige kõikuvam oli aasta lõikes käsitöökursuste täituvus, kuid uute huviliste lisandumine tasakaalustas lõppkokkuvõttes  selle  lünga.

Kokku tegutses 2006.a. rahvamajas 28 huviringi 507 osalejaga (2005.a.481)

neist täiskavanuid 181 (2005.a. 166)
lapsi-noori 231 (2005.a. 219)
eakaid 95 (2005.a. 96)

Populaarseimad endiselt   kitarrikursus, beebikool , kõhutants.

Kasvavat huvi tunti ka teiste rahvamajas tegutsevate  liikumisrühmade vastu.Seda nii   laste-noorte kui ka eakate osas.

Uudsust  ja  loovat  särtsu lisas uue mudilaste jazztantsurühma  ellukutsumine.Oma vitaalsuse ja aktiivsusega rõõmustas ka sel hooajal  liikumislembeline eakas rahvas (seenioritants, võimlejad,  tantsurühm Pelgulinna memmed ), kellele treening pakub ka  suhtlemise ja seltsielu võimalust .

Traditsiooniliselt tarmukad olid meie pärimuskultuurikandjad: rahvatantsurühmad ja folklooriklubi.Viimane pälvis rahvuvahelise folkloorifestivali Baltica piirkondlikul ülevaatusel kõrgema kategooria.

Rahvatantsurühmad  osalesid  edukalt  rahvusvahelisel folkloorfestivalil Ungaris ja  I Eesti Meeste Tantsupäeval Rakveres.

2006.a. oli  kultuurisündmuste ja neis osalejate poolest rikkalikum  eelnevatest.

Kultuurisündmusi kokku
136 ligikaudu 36300 osavõtjaga (2005.a. 110 sündmust, 21900 ov.)
neist rahvamajas 79, 4038 osavõtjaga (2005.a. 77 sündmust, 3987 ov.)
sellest vahendatud üritusi 14, 1105 osavõtjaga
väljaspool rahvamaja 57

ligikaudu 32200 osavõtjaga (2005.a. 33 sündmust, 17904 ov.)

Märksõna järjepidevus ilmestab eeskätt  töös olevaid projekte.

Üldjuhul oli tegemist mitmeaastaste ehk  jätkuprojektidega, kus  põhirõhk asetuski nende  jätkamisele, otsides ja täiendades neid uute sisuliste ja vormiliste lahendustega.

  1. Lastehommikute projekt
    Suuremat tähelepanu pöörati  lastevanemate aktiivsemale kaasamisele lastehommikutele, leides  võimalusi  KOOS tegutsemisele ja õppimisele.
  2. Projekt Läheme külla.
    Kui senini tutvustasid rahvamaja lasteringid, oma väikeste kontsertkavadega linnaosa lasteaedu külastades, Pelgulinna RM  lastetaidluse võimalusi, siis läinud aastal käisid  huvilised lasteaedadest  ise rahvamajas külas. Osa saadi  lastehommikutest ja teatrietendustest, tutvuti rahvmaja ruumide ning võimalustega.
  3. Projekt Spunk
    avardus nii sisuliselt kui arvuliselt. Lisaks käigusolevalekolmele rühmale alustas tegevust ka neljas kõige pisemate rühm, kus noorimatel vanuseks kuni 2 kuud, mis tingis ka sisulise tegevuse laienemist.
  4. Projekt Mardi ja kadrilaat
    orienteerus  sedapuhku samuti  uuele  publikule. 2006.a. mardipidu “Läheme martima” oli  suunatud  mudilastele.  Eelnevatel aastatel olid mardi-kadrilaadalised  algklasside õpilased.
  5. Projekt Talvetoa muinasjutupäevad
    on juba 7 talve toonud hulgaliselt linnaosa lapsi, temaatiliselt kujundatud rahvamaja ruumidesse, vaatama Tallinna ja Harjumaa lastetatrite muinasjutt- etendusi. 2006.a. andis  selgeid  märke  sellest, et  väikeste  vaatajate ning nende juhenajate  huvi oli koondunud  enam folkoorsetele  etendustele, mis  tutvustasid  meie vanu jõulukombeid ja mänge.

    Kõige populaarsemaks pakutud etenduste reas  osutuski  rahvamaja  folklooriklubi etendus „Saja-aastased jõulud”.  Ehk on põhjus selles, et meie tegutsevate lasteteatrite etendusi on lastel võimalik ka kõikjal mujal näha, kuid ehtsat folkloorset etendust pakuvad vähesed lasteteatrid. Siin on mõtlemisainet järgmise aasta muinasjutpäevade korraldamisel.

  6. Noorte jazzipäev Pelgulinnas
    Oli taas Kaalukamaks selles loetelus  nii oma mastaabilt kui eelarvelt mida nii osavõtjate kui tegijate hinnangul võib igati õnnestunuks pidada. Seda kinnitab ka huvi ja nõudlus järgmise jazzipäeva vastu. 2006.a. jazzipäev  toimus emadepäeval ning oli noorte jazzmuusikute  muusikaline kummardus emadele.

    Uuenemise ja arenemise  tuultest olid kantud ka  teiste jätkuprojektide tegevus.
    Meeldivat professionjaalset vaheldust rahvamaja sündmusteahelasse pakkus uus projekt:

  7. Maiuspala muusikagurmaanidele
    Projekt sündis  MTÜ Colla Voce ja Pelgulinna Rahvamaja ühise ettevõtmisena.Tänu sellele projektile said paljud muusikasõbrad  nautida neljal  suurepärasel kontsertil  Margarita Voitese, Piia Paemurru, Peeter Paemurru  Annika Tõnuri ja Hans Miilbergi  esinemist. Projekti on kavas kindlasti jätkata. Juba 2007.a.veebruaris astub a capella muusika ausatajate  ette ans. Noorkuu.

Jälgides projektide ning nende raames sündinud ürituste kordaminekut, tuli tõdeda  nii tõususid kui mõõnahetki. Püüdes mõjuteguritest olulisemaid välja tuua, meenuvad esmalt  – huviliste  kultuuritrendid,  õige ajastus, (eba)õnnestunud   reklaam    jpm.

Kokkuvõttes kujunes kultuuriaasta 2006 Pelgulinna Rahvamajale edukaks ja edasiviivaks.