KULTUURIAASTA 2005 PELGULINNA RAHVAMAJAS.

Aastal 2005 lõppes Pelgulinna Rahvamaja arengukava. Uue arengukava koostamine seisab ees aastal 2006. Arengukava võtab kindlasti aluseks empiirilise uuringu tulemused (2004-2005) Pelgulinnas. Uuringu tulemused peegeldavad kultuurikeskkonda, milles pelgulinlane elab ja tema rahulolu Pelgulinnas elamise, olemise ja kultuuritarbimise seisukohalt.

Pelgulinna Rahvamajas on kultuurikorraldus suunatud sellele, et võimalikult paljud inimesed saaksid ise osaleda kultuuriprotsessis, näidates sellega kätte erinevate vajaduste rahuldamise võimalusi. Nii näitas ka empiiriline uuring Pelgulinnas, et just kohalik kultuuriasutus on see koht, mis hetkel täidab puuduvad lüngad lootes, et kõik pakutav tekitab huvi, harjumusi ja vajadusi. Siit polegi enam pikk maa, et see teiseneks kultuuriks ja ühiskonna jätkusuutlikuks vajaduseks nn pärimushoidlikuks eluviisiks, mis muutub tänu globaliseeruvale maailmale vältimatuks vajaduseks.

Kultuurilembeline Pelgulinn – sellise moto valisid rahvamaja töötajad iseloomustamaks oma 2005 a. ettevõtmisi, eesmärgiga korraldada ja vahendada koduasumis huvitavaid kultuurisündmusi igale eale. Seda ideed viidi võimaluste kohaselt ellu nii eripalgeliste sündmuste kui projektide vahendusel. Aastal 2005 käivitas Pelgulinna Rahvamaja kolm uut projekti; tegevust jätkati ka teiste mitmeaastaste projektidega.

Uued projektid:

  • Projekt Pelgulinna Rahvamaja – heade emotsioonide maja sündis Pelgulinna Rahvamaja, Skay Raadio ja reklaamifirma Imagoline koostöös.
    Eesmärk: Tutvustada rahvamaja huviringe ning sündmusi meedia vahendusel laiemale ringkonnale.
  • Projekt “Nuga terava” valmis Pelgulinna Folklooriklubi eestvedamisel ning on esimene teadaolev folkmuusikal Eestis. Muusikaliga tähistati ka klubi 20-aastapäeva.
    Eesmärk: Tutvustada ja propageerida pärimusmuusikat tänapäevases võtmes.
  • Projekt Eksinud enesesse on gümnaasiuminoortele suunatud luule- ja lauluetendus. Projekt valmis näitestuudio Teatriviirus ja muusikalise ühenduse Sults-Ojaveski koostööna.
    Eesmärk: Tutvustada ja populariseerida koolinoorte seas eesti esiluuletajate loomingut nii sõnas kui laulus. Ärgitada noortes huvi luule ning sõnakunsti vastu.

Oma vajalikkust ja elujõulisust on tõestanud töös olevad jätkuvad projektid. Värskust ja uusi lahendusi pakkus väikelastele ja nende vanematele suunatud projekt Spunk, mille raames ellukutsutud beebikool alustas edukalt ja rahvarohkelt uue juhendaja käe all juba kuuendat hooaega. Märgatavalt on tõusnud huviliste arv. Plaanis on lisaks tegutsevale kolmele vanuserühmale (0,1 k – 3 a) avada veel neljaski rühm.

Algselt ümbruskonna koolide algklassidele suunatud projekt Mardi- ja kadrilaat on nüüdseks oma ampluaad nii sisulises kui geograafilises mõttes laiendanud. Projekti käigus tutvustatakse ka teistelele pealinna koolidele erinevaid rahvakalendri tähtpäevi. Oodatuim nende seast on Pelgulinna Folklooriklubi jõulukava “Saja-aastased jõulud”, mis juba kolmandat aastat huviliste puuduse üle kurta ei saa.

Seitsmendat hooaega jätkab ka projekt Talvetoa muinasjutupäevad, mis sedapuhku kutsus lapsi talvisest Pelgulinnast inspireeritud kujundusega rahvamaja saali, jälgima Tallinna ja Harjumaa lasteteatrite etendusi ning muinasjututunde.

Talvise koolivaheaja sisukamaks muutmise nimel on viiendat hooaega jätkunud projekt Ise teha on IN. See projekt võimaldab õppuritel külastada koolivaheajal kõiki rahvamajas tegutsevaid laste- ja noorteringe, et soovi korral ka ise kaasa lüüa, mille tulemusena on noortel huvialaste valikute tegemine kergem.

Projektiga Laupäevalaulud ja -lood on õnnestunud Pelgulinna tuua eripalgelisi kontserte, teatri-ja tantsuetendusi, mis on üheks tänuväärseks lüliks Pelgulinna elanike kultuuritarbimise ning omavahelise suhtlemise ahelas ning suunatud erinevas eas huvilistele.

Loetletutest projektidest kaalukamaks ja õnnestunumaks võis pidada teist aastat toimuvat Noorte Jazzipäeva Pelgulinnas, mis aastal 2005 omandas juba rahvusvahelised mõõtmed, kuna osalemas olid ka noored andekad muusikaõppurid Helsingist, noorim neist vaid 8-aastane.
Jazzipäeva eesmärk: pakkuda noortele rütmimuusika õppuritele uusi esinemisvõimalusi, tuua elav jazzmuusika Pelgulinna, populariseerida improvisatsioonilist muusikat noore publiku seas, tugevdada ja avardada tulevaste professionaalsete muusikute omavahelisi kontakte.

Aasta 2005 kujunes sündmuste ja oslejate poolest edukamaks kui aasta 2004
kultuurisündmusi kokku toimus
110       21900 osavõjaga    (2004 a. 105  16800 ov.)
neist rahvamajas
77       3987 osavõtjaga     ( 2004.a. 68   3780 ov.)
väljaspool rahvamaja
33       17904 osavõtjaga     (2004.a. 37   13000 ov.)

Huviringide arv kahanes aasta lõpuks kahe lasteringi võrra, kuid lisandus ka üks uus:
õmblemise kiirkursus.
2005 a. kevadel lõpetasid oma tegevuse mängukool Nukitsamees (5-6 a.) ja mudilasring Naksikud (3-5a.), mille asemele oli kavandatud mudilaste loovusring Üllatuskera, kuid juhendaja plaanide ootamatu muutumine tõi kaasa kavandatava ringi algusaja lükkumise aasta 2006 sügishooajale.

Kokku osales aastal 2005 huviringides ja kursustel 481 inmest. Neist lapsi-noori 219, täiskasvanuid 166 ja pensionäre 96

(aastal 2004 olid need arvud vastavalt 477, 210,168 ja 99.) Seega oli ringides osalemine kahe aasta lõikes suhteliselt stabiilne.

Stabiilselt ja edukalt on kulgenud aasta taas meie rahvakultuuriringidele: folklooriklubile, rahvatantsurühmadele Tontar, Kelmiküla ja naisrahvatantsurühmale. Meeldiv on tõdeda, et loetletud tantsurühmade staažikas juhendaja Erika Põlendik pälvis aastal 2005 ERKF-i poolt välja antud Ullo Toomi rahvatantsupreemia. Oma 50-ndat juubelit tähistav tantsurühm Tontar esindas Eestit Trondheimi rahvusvahelisel folkloorifestivalil Norras.

Oma noorusliku särtsu ja elava seltsielu poolest on endiselt teada – tuntud meie memmede tantsurühm, kes käesoleval aastal tähistas oma 30 juubelit. Hea koostöö on jätkunud Põhja-Tallinna Valitsusega, kes on toetanud plaanilisi kultuuri- ja noorsooürituste korraldamist Pelgulinna Rahvamajas.

Kokkuvõttes võib öelda, et aasta 2005 on igati lähtunud rahvamaja visioonist: pidevalt arenev ja laienev, inimesekeskne, hea kogukonna tunnetusega, lähiümbruse kultuuri edendav, rahvakultuuri hoidev positiivsete emotsioonide maja.