Empiiriline uuring

Valmis tänu magistritööle: Kohaliku kultuuriasutuse roll paikkonna identiteedi kujundajana Pelgulinna näitel.

Empiiriline uuring (2004-2005) Pelgulinnas näitas, mis ajendil inimesed kolisid Pelgulinna, mis neile meeldib Pelgulinnas ja millega nad rahul pole, missugused on inimeste huvid ja kas need realiseeruvad ka kohalikus kultuuriasutuses või üldse Pelgulinnas; kas inimesed on rahul kohaliku kultuuriasutuse tööga ja mis võiks olla parem.

Välja jagasin 80 isetäidetavat küsitluslehte, nendest tagastati 56. Jagamisel kasutasin juhuslikku meetodit: Pelgulinna Rahvamaja külastajad, Pelgulinna Seltsi liikmed ja otsepostitus Pelgulinna majade postkastidesse.

Küsitlusleht oli anonüümne ja vabatahtlik, märkida palusin vanuse, soo, hariduse ja pereliikmete vanuse (vt lisa 3: küsitlusleht) .

Küsitletud jagasin vanuse järgi gruppidesse: esimese grupi moodustavad inimesed vanuses 10 – 20 eluaastat – 6 küsitletut; teise grupi moodustavad 21-30-aasta vanused– 4 küsitletut; kolmandasse gruppi kuuluvad inimesed vanuses 31- 40 eluaastat – 5 küsitletut; neljandasse gruppi 41 – 50 eluaastat vanad inimesed – 5 küsitletut; viiendasse gruppi kuuluvad 51- 60-aastased – 6 küsitletut, kuuendasse gruppi kuuluvad 61-aastased ja vanemad – 27 küsitletut .

Analüüsin järgnevalt vastuseid küsimuste kaupa, tuues kõigepealt eraldi välja vastused vanusegruppide kaupa. Iga küsimuse järel püüan vastuseid ka üldisemalt analüüsida.

Mis ajast elate Pelgulinnas, mis oli Pelgulinna elama asumise põhjusning kus elasite enne?

Selle küsimusega tahtsin teada saada, kui pikk (ja tugev?) on inimese suhe Pelgulinna asumiga. Samuti lootsin teada saada, kui paljud inimesed teavad rahvamaja tööd juba nõukogude ajast.

I grupi küsitletutest vastas 4, et nad on Pelgulinnas sündinud ja kasvanud; 2, vastas, et nad on siia kolinud (Mustlast ja Rõngust). Vanim elamaasunu oli aastast 1987 ja noorim 2001. aastast.

Sellest vanusegrupist 66% on Pelgulinnas sündinud.

II grupi küsitletutest vastas 2, et elavad sünnist saati Pelgulinnas; 2, et sattusid Pelgulinna seoses kolimisega Tallinna teistest linnaosadest. Vanim elamaasunu oli aastast 1981, noorim aastast 2003. 50% vastanutest on Pelgulinnas sündinud ja 50% kolinud.

III grupi küsitletutest 1 elab Pelgulinnas sünnist saati, 4 vastanut on Pelgulinna kolinud (Türisalust, Mustamäelt ja Meriväljalt). Vanim elanik selles grupis on aastast 1973, noorim 2001aastast. Selles vanusegrupis on 20% on sündinud Pelgulinnas ja 80% sinna kolinud .

IV grupi küsitletutest 1 on sündinud Pelgulinnas, 4 vastanutest on sattunud Pelgulinna elama seoses kolimisega (Kose-Ristilt ja Tallinna teistest piirkondadest). Vanim elamaasunu oli aastast 1960 ja noorim 1997 aastast. 20% vastanutest on sündinud Pelgulinnas ja 80% on sinna kolinud.

V grupi küsitletutest 1 elab Pelgulinnas sünnist saati; 5 inimest aga kolinud Pelgulinna (kolitud on Tallinna teistest linnaosadest ja Hiiumaalt). Vanim elamaasunu oli aastast 1947 ja kõige noorem elamasunu 1985 aastast. 17% vastanutest elab sünnist saati ja 83% on Pelgulinna kolinud.

VI grupi küsitletutest elab 2 sünnist saati Pelgulinnas; 2 küsitletut vastas, et enam ei ela Pelgulinnas aga tihedalt seotud rahvamajaga, 23 vastanut on Pelgulinna kolinud (Tallinna teistest piirkondadest, Raasikult, Sakust, Ida-Virumaalt, Pärnust, Põltsamaalt, Suurupist, Aegviidust ja Sauelt), vanim elamaasunu aastast 1929, noorim elamaasunu aastast 1993.

Kolimise põhjusteks toodi abiellumine, korteri vahetus või ost, maja ehitus, õppima asumine, tööalaselt ületoomine Tallinna, hea ja sõbralik elukeskkond, abielulahutus.

Selles vanusegrupis on sündinud Pelgulinnas 7% vastanutest ja 86% on kolinud.

Tehes järeldusi aastate lõikes, selgub kõige rohkem küsitletutest kolis Pelgulinna ajavahemikul 1960- 1970 – 14 inimest, aastatel 1971- 1980 – 6 inimest, 1981- 1990 – 10 inimest, 1991- 2000 – 8 inimest, 2001 – 2005 – 4 inimest. Ajavahemikul 1941- 1950 – kolis 3 inimest, aastatel 1931 – 1940 – 3 inimest ja üks inimene 1929 aastal.

Tundub, et elama asumine Pelgulinna on olnud suhteliselt juhuslik, rohkem on neid, kes tulnud Pelgulinna Tallinna teistest linnaosadest. Pelgulinnas on kogu oma elu elanud kõigist küsitletutest 20 %.

Vaadates inimeste elama asumise arvu aastate lõikes, näeme, et neid inimesi, kes asusid Pelgulinna elama kuni 1990. aastani on rohkem (38 küsitletut) kui neid, kes asusid siia peale 1990ndat. Need, kes kolisid Pelgulinna peale 1990ndaid, on teadlikult teinud valiku, kuhu nad kolivad (sellesse perioodi jääb ka korterite erastamine ja majade tagastamine).

Järeldada võib, et suurem osa küsitletutest on Pelgulinna Rahavamaja tööga tuttav juba nõukogude ajast.

Kas teile meeldib Pelgulinnas elada, kui jah, siis mis teeb Pelgulinnas elamise mõnusaks ja mis on Pelgulinnas positiivne ja mis negatiivne?

Küsitletutest 10-20 aastased leidsid, et Pelgulinna juures on positiivne:

hea asukoht / kesklinna lähedus; loodus, eriti puud; vanad, omapärased majad; rand on lähedal; aiad; rahvamaja lähedus; Pelgulinnas elavad huvitavad inimesed.

100%-l küsitletutest meeldib Pelgulinnas elada, kuid see ei vähenda sugugi nende kriitikameelt Pelgulinna puuduste suhtes:

negatiivsena toodi välja palju müra tekitav raudee, mis läheb läbi Pelgulinna. Noored sellest vanusegrupist arvavad, et paljud majad on veel korrastamata (st renoveerimata). Ära märgiti ka meie ühiskonna valupunktid: asotsiaalid, vargused, muud kuriteod.

Küsitletutest 21-30 aastased märkisid positiivsena:

kõik on käe-jala juures, inimesed tunnevad üksteist, vaikne / õdus agulimiljöö, kus on palju oma maju, head aurat tekitav loodus ja järjest parenev elukeskkond.

Negatiivsena märgiti Kopli lähedust; kriminaalsust kohtades, kus pole eramaju; palju räämas majasid ja lumpenit; mürisev raudtee.

100% vastanutest arvab, et Pelgulinnas on hea elada.

31-40 aastased Pelgulinna elanikud arvasid, et positiivne on Pelgulinna juures:

väikesed majad; inimesed tunnevad üksteist; loodus (palju puid); väike liiklus; kesklinna lähedus (mugav tööl käia); rahulik linnaosa; meri lähedal; Stroomi mets lähedal (hea lastega jalutada).

Negatiivne: köetakse prahiga katlamaju ja saastatakse õhku; mõned nõmedad naabrid; joodikud; vargad; narkomaanid; tänavate ja majade heakord jätab soovida; raudtee lähedus.

100% vastanutele meeldib elada Pelgulinnas.

Küsimusele, mis tähendab sinu jaoks Pelgulinn, vastab Terje Mudist (40 aastat vana, Pelgulinna kolinud 1994.a.): Pelgulinn tähendab oma kodu, tööd. Meeldib, et on vanad puumajad, see loob sellise vana hõngu. Positiivne, et 10 aasta jooksul on Pelgulinn kaunimaks muutunud. Pelgulinn on minu jaoks turvatunde loonud. Kui pühin tänavat,siis läheb poole tunni jooksul mööda vähemalt 15 inimest, kes kõik teretavad, küsivad käekäigu üle. Minu jaoks tähendab see seda, et mind on siin omaks võetud. See tekitab ühepere tunde. Tahan siin olla ja elada, töötada. (vt lisa 4:kaart)

41-50 aastased vastasid, et positiivne on Pelgulinnas:

inimsõbralik elukeskkond; soodne asukoht; puitarhitektuur; loodus (mere ja pargi lähedus); inimesed; suhteliselt vaikne; vähem venelasi; turvalisem; võimalus omada väikest lillepeenart.

Negatiivseks loeti: pahatahtlikku suhtumist oma kodu ja ümbruse heakorda; liiga suurt venekeelset elanikkonda – kultuurid on erinevad; suurt isetegevust majade fassaadide korrastamisel (mõtlematu arhitektuurimuudatust); ebameeldivaid kauplusi; palju vargusi ja narkomaane.

Küsitletutest 80% vastas, et meeldib Pelgulinnas elada ja 20% vastas, et juba meeldib.

Küsitletutest 51-60 aastased leidsid, et positiivne on Pelgulinnas puitarhitektuur; rohelust on palju; kesklinna jõuab jala; väga hea infrastruktuur; vaikne linnaosa normaalsete inimestega; suhteliselt puhas loodus (mere lähedusega); inimlikud mõõtmed ja hea asukoht teiste linnaosade suhtes.

Negatiivsena tuuakse välja: joodikud ja prügikastides kolajad; suured 5-9 korruselised majad; puitakende väljavahetamine plastikakendega; raudtee müra; narkomaanid; lohakile jäetud majad; turvalisust on vähe tänu muukeelsele elanikkonnale (vastaja isiklik kurb kogemus).

Küsitletutest 83% vastas, et neile meeldib elada Pelgulinnas ja 17% -le ei meeldi elada Pelgulinnas.

61 ja vanemad leiavad, et Pelgulinnas elada on positiivne tänu asukohale (aedlinna mulje tekib), loodusele ja inimestele. Neile meeldivad puitelamud (ja see, et neid korrastatakse); Stroomi rand; metsa park; oma aed ja kodu; privaatsus (küllalt vaikne piirkond) ja puuduvad suured magistraalid. Siin on väike liiklus; vähem inimesi kui Mustamäel ja Lasnamäel; tervishoiuteenus on küllalt mitmekesine ja kvaliteetne; kaubandus on koondatud ühele tänavale; hea ühendus teiste linnaosadega. Positiivsena tuuakse välja ka Pelgulinna Rahvamaja olemasolu, kus korraldatakse palju üritusi nii eakatele kui lastele; saab jalgrattaga sõita ja tänavatel on piisav valgustuse olemasolu.

Negatiivsena nähakse: palju korrastamata sõidu – ja kõnniteid; ootepaviljonide mustust ja nende pidevat lõhkumist. Leitakse, et vähe on istepinke vanuritele ja emadele lastega ja rohkem võiks olla lastemänguväljakuid. Elamist segavad joodikud; narkomaanid; raudtee müra. Märgitakse veel, et kahjuks pole ujulat Pelgulinnas; puudub avalik WC; korrakaitsetöötajaid on vähe märgata ja ikka on veel palju maju, mis vajavad renoveerimist.

96%-le vastanutest meeldib elada Pelgulinnas, üks vastanuist pole pidanud vajalikuks antud küsimusele vastata.

Küsimusele, mis tähendab sinu jaoks Pelgulinn, vastab elupõline pelgulinlane Malle Mullamaa (67 aastat vana, Pelgulinnas elanud kogu oma elu): Pelgulinn on minule kodu, olen sündinud Oskari tänaval (praegu Ristiku tänav). See tänavgi on mulle väga armas, seal on põlispuud – remmelgad. Minu aed ja õunapuud. Pelgulinn on igati armas koht, sest siin on kahe-ja kolmekordsed majad. Tore, et siin on ka rahvamaja, kahjuks puudub nüüd kino, mis 1959 ja 1960 aastal asus Ristiku ja Paldiski mnt. nurgal. Nimeks oli Partisan.

Kokkuvõtteks võib öelda, et pelgulinlane väärtustab seda, kus ta elab. Hinnatakse seda, et enamuse eluks vajaminevast saavad inimesed kätte Pelgulinnas, minemata kusagile kaugele. Küsitluslehtede põhjal võib tõdeda, et pelgulinlane soovib oma ümbrust kaunimana näha ja loodab, et see järjest paraneb. Väga osatakse hinnata loodust ja arhitektuuri. Vastused vanusegruppide järgi näitavad, et mida vanemaks inimene saab, seda rohkem oskab ta tähelepanu pöörata vajadustele ja probleemidele.

100% igast vanusegrupist vastanutest tõid välja, et neile Pelgulinnas meeldib:

  • loodus
  • kesklinna lähedus
  • arhitektuur
  • sõbralik elukeskkond.

Ei meeldi:

  • raudtee
  • asotsiaalid linnaosas.

50% vastanutest leidis, et Pelgulinnas on sõbralik rahvas.

Kui arvestada inimsõbraliku elukeskkonna hulka ka Pelgulinna Rahavamaja, võib väita, et kuuest vanusegrupist neli pidas tähtsaks ka rahvamaja olemasolu.

Millega tegelete vabal ajal? Kas olete külastanud Pelgulinna Rahavamaja?(EI – JAH vastus). Kui ei, siis miks?

10-20 aastased noored tegelavad vabal ajal tantsimisega, ujumisega, kõhutantsuga, flamencoga, folklooriga, juttude kirjutamisega, laulmisega, näitlemisega, spordiga, lugemisega, käsitööga, käsipalliga.

6 küsitletust viis vastas, et on külastanud Pelgulinna Rahvamaja, üks vastas ei ole külastanud, põhjuseks on toodud info- ja ajapuudus.

21- 30 aastased vastasid, et tegelevad vabal ajal: käsitööga, filmide vaatamisega, jalutamisega, surfamisega, küpsetamisega, lapse kasvatamisega, võtavad osa folklooriklubist ning muudest vaba aja tegevustest.

4 küsitletust vastas kolm, et on külastanud Pelgulinna Rahvamaja ja üks vastas, et külastanud on pere liige.

31- 40 aastased vastasid, et neile meeldib vabal ajal tegeleda lugemisega, käia kontsertidel, teatris, käsitööd teha, sõitta rattaga, tegeleda lastega, käia klubides tantsimas ja sõpradel külas maal. Vastati ka, et vaba aeg puudub.

5 küsitletust viis vastas, et on külastanud Pelgulinna Rahvamaja, 3 on vastanud, et külastanud on ka pere liige.

41- 50 aastased vastasid, et tegelevad aitööga, lugemisega, folklooriga, tantsuga, rahavaspordiga, joogaga, reisimisega, jalgrattasõiduga, käivad teatris, lahendavad ristsõnu.

5 küsitletust 5 vastas, et on rahvamaja külastanud ja kaks vastas, et külastanud on ka pere liige.

51- 60 aastased sisustavad oma vaba aega: tantsimisega, spordiga, lapselastega mängimisega, rahvatantsuga, lugemisega, sõbrannadega aja veetmisega, bridge’ga, folklooriga.

6 küsitletust kuus vastas, et on rahvamaja külastanud ja üks vastas, et on külastanud ka pere liige.

61 ja vanemad loetlesid huvitegevusi järgnevalt: rahvasport, jalutamine stroomi metsas, aiatöö, käsitöö, lugemine, matkamine, muusika, arvutiga tegelemine, võimlemine, poliitika, III Nooruse Ülikool, igasugune näputöö, eakate abistamine, osalemine rahvamaja üritustel, ristsõnade lahendamine, piltide väljaõmblemine, seenioritants, osalemine Pelgulinna Seltsi töös, koorilaul, joonistamine, raadio kuulamine, osalemine Pelgulinna Rahvamaja huviringides, autosõit, näituste külastamine, tantsimine, osavõtt ekskursioonidest..

27 küsitletust vastas, et nad on külastanud Pelgulinna Rahvamaja ja üks vastas, et on külastanud ka pere liige.

Küsimusele, mis tähendab sinu jaoks Pelgulinna Rahvamaja vastas elupõline pelgulinlane Malle Mullama, (sünd. 1938.a.): Tulin Pelgulinna Rahvamajja 17-aastaselt tantsima ja tantsin praegugi. Rahvamaja on minu jaoks kodune ja väga vajalik. Siin on palju üritusi. mida saab külastada koos lastelastega. Minu jaoks on siin olnud unustamatud üritused, mis toidavad hinge – ühesõnaga teine kodu mulle.

Teine intervjueeritav Saima Kallau (sünd. 1931.a elab Pelgulinnas 64 aastat) vastas: Uhke tunne on. Meil on, kus käia ja lastel on, kus käia. Rahvamaja on Pelgulinlastele nii loomulik, see on selle asumi orgaaniline osa.(vt lisa 5)

Küsitluslehti lugedes jäi silma, et kõik vanusegrupid tegelevad tantsimisega. Ainuüksi Pelgulinna Rahvamajas on olemas 7 erinevat tantsimise ja liikumisega tegelevat huvialaringi.

I vanusegrupp (10-20 aastased) tegelevad väga erinevate huvialadega, selgub, et täpselt poolte (50%) nimekirjas olnud tegevustega / huvialadega on võimalik tegeleda, ja tegeletaksegi, Pelgulinna Rahvamajas.

II vanusegrupi (21-30 aastased) huvid on rohkem koduga seonduvad. See on periood, kus luuakse oma kodu ja perre sünnivad lapsed – tegeldakse lastega ja hakatakse nende huvisid suunama.

III vanusegrupp (31- 40 aastased) käib rohkem kultuuriüritusi külastamas ja seda just lastega. Mitu korda mainitakse ühte kindlat huvitegevuse liiki see on tantsimine.

IV vanusegrupp (41-50 aastased) nende huvide prioriteediks on teatrietenduste külastamineja tantsimine.

V vanusegrupp (51-60 aastased) huvialad seonduvad põhiliselt tantsimisega. Selline tendents on ilmselt seotud ka eaga. Hoolitsedes oma tervise eest püütakse palju liikuda.

VI vanusegrupp (61 ja vanemad) tegelevad väga erinevate huvialadega. Prioriteediks on tantsimine, külastatakse palju kultuuriüritusi ja tuntakse heameelt, et seda kõike saab teha kodu lähedal.

Antud vastustest selgub, et paljud vaba aja tegevust sisaldavad ettevõtmised realiseeruvad pelgulinlastel Pelgulinnas ja oma osa on selles ka Pelgulinna Rahvamajal. Enamuse küsitletute vastuste põhjal teatakse ja külastatakse Pelgulinna Rahvamaja. Paljudel küsitletutest külastab rahvamaja ka mõni pere liige.

91% kogu küsitletutest on Pelgulinna Rahvamaja külastanud.

Milliseid kultuurisündmusi olete viimasel ajal Pelgulinna Rahavamajas külastanud ja mis meeldis, mis mitte?

10-20 aastased vastasid, et on külastanud noorte jazzipäevi, kontserte, lastehommikuid (üksi ja koos klassiga), jõulupidusid. Käiakse ka lihtsalt aega veetmas. Need, kes vastasid, et pole rahvamaja külastanud, tõid põhjuseks eelkõige reklaami puuduse: info kultuuriürituste kohta ei jõua tihti nendeni.

21-30 aastased vastasid, et on külastanud enamus Pelgulinna Folklooriklubi korraldatud üritusi. Vastati ka, et pole aega olnud kultuuriüritusi külastada. Arvamusi meeldivuse kohta pole esitatud.

31- 40 aastased pelgulinlased olid külastanud peaaegu kõiki üritusi, mida Pelgulinna Rahvamaja pakub: kontserte, jõulupidusid, vastlatralli, munapüha pidustusi. Lisati, et lastehommikud võiksid olla ka algkooli lastele.

41-50 aastased vastasid: teatrietendusi, kontserte, Pelgulinna Folklooriklubi üritusi. Lisati, et hea on lähedal käia ja üks vastajatest leiab, et on külastanud paljusid kultuuriüritusi viimase viieteistkümne aasta jooksul ja alati on ka võimalus millegagi mitte rahul olla.

51- 60 aastased vastasid, et on rahvamajas käinud: teatrietendustel, rahvatantsuga seotud üritustel, munapühade üritusel. Alati on olnud tore ja lõbus.

60 ja vanemad vastasid, et nad on külastanud: teatrietendusi, Pelgulinna Seltsi üritusi, naisteklubi üritusi, lastehommikuid, kontserte. Lisati, et kultuuriüritustest hoiab eemale tümps ja kallid piletihinnad.

Arvan siiski, et siin ei ole mõeldud Pelgulinna Rahvamaja korraldatud üritusi, vaid on mõeldud kultuuriüritusi üldiselt, kuna nn tümpsu-üritusi ei saa rahvamaja juba saali väiksuse tõttu korraldada ja ka piletihinnad on rahvamajas pigem odavad.

Edasiste küsimuste vastused toon välja blokkidena vanusegruppide järgi, sest mulle tundub, et see annab parema ülevaate kindlate vanusegruppide eelistutest ja valikutest.

I vanusegrupp (10-20-aastased):

Kas olete külastanud Pelgulinna Rahvamaja korraldatavaid rahvakultuuri sündmusi (kadri-marditrall, jõulud, vastlad, munapühad jne.)? JAH – EI vastused

6 küsitletust viis vastas JAH, üks EI

Kas Teie arvates on rahvakultuurisündmusi Pelgulinnas piisavalt? JAH- EI vastused

6 küsitletust neli vastas JAH, kaks EI

Kas osalete Pelgulinna Rahvamaja huviringides ja millises?

6 küstletust viis vastas, et osaleb: kunstiringis 1, näitestuudios 1, folklooriklubis 1, tantsimises 2.

Kas olete pakutavaga rahule jäänud ja mis võiks parem olla?

6 küsitletust kuus on rahule jäänud, üks vastab, et maja võiks suurem olla.

II vanusegrupp (20-30-aastased):

Kas olete külastanud Pelgulinna Rahvamaja korraldatavaid rahvakultuuri sündmusi(kadri-marditrall, jõulud, vastlad, munapühad jne.)? JAH – EI vastused

3 küsitletutest vastas EI, üks JAH

Kas Teie arvates on rahvakultuurisündmusi Pelgulinnas piisavalt? JAH-EI vastused

4 küsitletust kaks vastas JAH, üks vastas ei tea, üks vastas EI

Kas osalete Pelgulinna Rahvamaja huviringides ja millises?

4 küsitletust kolm vastas, et osaleb: beebikoolis 2, folklooriklubis 1.

Kas olete pakutavaga rahule jäänud ja mis võiks parem olla?

4 küsitletust kolm vastas, et on rahul, teise poole küsimusele ei toodud ühtegi vastust.

III vanusegrupp (30-40-aastased):

Kas olete külastanud Pelgulinna Rahvamaja korraldatavaid rahvakultuuri sündmusi(kadri-marditrall, jõulud, vastlad, munapühad jne.)? JAH – EI vastused

5 küsitletust vastas viis JAH, kolm vastas, et on külastanud ka pere liige.

Kas Teie arvates on rahvakultuurisündmusi Pelgulinnas piisavalt? JAH-EI vastused

5 küsitletust vastas kaks JAH, kaks EI ja üks ei osanud midagi vastata.

Kas osalete Pelgulinna Rahavmaja huviringides ja millises?

5 küsitletust vastas kaks, et osaleb (pole märgitud millises huviringis), kaks vastas, et ei osale ja üks vastas, et osaleb pere liige kunstiringis.

Kas olete pakutavaga rahule jäänud ja mis võiks parem olla?

5 küsitletust kaks vastas, et on rahul; üks vastas, et tingimused on head; teise poole küsimusele pole midagi lisatud.

IV vanusegrupp (40-50-aastased):

Kas olete külastanud Pelgulinna Rahvamaja korraldatavaid rahvakultuuri sündmusi(kadri-marditrall, jõulud, vastlad, munapühad jne.)? JAH – EI vastused

5 küsitletust vastas kolm JAH, üks EI, üks lisas, et külastab pere liige.

Kas Teie arvates on rahvakultuurisündmusi Pelgulinnas piisavalt? JAH-EI vastused

5 küsitletust vastas üks – ei oska hinnata, kolm vastas, et JAH, üks EI.

Kas osalete Pelgulinna Rahavmaja huviringides ja millises?

5 küsitletust kolm vastas, et osaleb: folklooriklubis 2, segarahvatantsurühmas 1, üks vastas, et osaleb pere liige näitestuudios Teatriviirus.

Kas olete pakutavaga rahule jäänud ja mis võiks parem olla?

5 küsitletust neli vastas, et on rahule jäänud, üks pole vastanud midagi.

V vanusegrupp (50-60-aastased):

Kas olete külastanud Pelgulinna Rahvamaja korraldatavaid rahvakultuuri sündmusi(kadri-marditrall, jõulud, vastlad, munapühad jne.)? JAH – EI vastused

6 küsitletust kaks vastas JAH, neli vastas EI, üks vastas, et on külastanud pere liige.

Kas Teie arvates on rahvakultuurisündmusi Pelgulinnas piisavalt? JAH- EI vastused

6 küsitletust kolm vastas JAH, üks EI, kaks vastas ei osaka hinnangut anda.

Kas osalete Pelgulinna Rahavmaja huviringides ja millises?

6 küsitletust neli vastas JAH: tantsurühmas 3, folklooriklubis 1, kaks vastas EI, üks vastas, et osaleb pere liige.

Kas olete pakutavaga rahule jäänud ja mis võiks parem olla?

6 küsitletust kolm vastas, et on rahul, üks vastas, et ei ole rahul üritustega, sest puudub reklaam, kaks küsitletut pole midagi arvanud.

VI vanusegrupp (60-aastased ja vanemad):

Kas olete külastanud Pelgulinna Rahvamaja korraldatavaid rahvakultuuri sündmusi(kadri-marditrall, jõulud, vastlad, munapühad jne.)? JAH – EI vastused

27 küsitletust vastas kaksteist JAH, kaks küsitletut ei vastanud midagi ja kolmteist vastas EI.

Kas Teie arvates on rahvakultuurisündmusi Pelgulinnas piisavalt? JAH-EI vastused

27 küsitletust 14 vastas JAH, kolm vastas EI, kümme küsitletut ei osanud midagi arvata.

Kas osalete Pelgulinna Rahavmaja huviringides ja millises?

27 küsitletust kaksteist osaleb (mõned isegi mitmes huviringis): solistide ringis 3, memmede tantsurühmas 4, folklooris 1, seenioritantsus 4, naisteklubis 3, nipiringis 1, kunstiringis 1, võimlemises 3, küsitletutest kahel osaleb ka pere liige, neliteist küsitletut ei osale huviringide töös, üks pole vastanud.

Kas olete pakutavaga rahule jäänud ja mis võiks parem olla?

27 küsitletust üks vastab, et enam – vähem rahul, väga rahul on kolm küsitletut, seitse küsitletut on rahul, kuusteist ei vasta midagi.

Vastused viimasele viiele küsimusele näitasid, et erinevad vanuserühmad käituvad suhtluses rahvamajaga erinevalt:

Vanuses 10-20 külastatakse rahavmaja kultuurisündmusi ja huviringe võrdses proportsioonis. Sellel vanuseskaalal ollakse hästi kursis ka rahavakultuurisündmustega Pelgulinnas.

Vanuses 21-30 ei külastata eriti kultuurisündmusi, aga osavõtt huviringidest on suurem. Eriti ei olda kursis ka rahvakultuurisündmustega Pelgulinna Rahvamajas.

31-40 vanuses külastatakse just erinevaid kultuurisündmusi: kontserte, rahavakultuuri sündmusi, lastehommikuid ja külastatakse neid koos teiste pere liikmetega. Küll on tagasihoidlikum huviringidest osavõtt.

41-50 vanuses külastatakse teatrietendusi, kontserte, rahvakultuuri sündmusi ja osaletakse ka huviringide töös.

51-60 vanuses külastatakse teatrietendusi, kontserte, vähem teatakse rahvakultuuri sündmusi. Huviringidest võetakse aktiivselt osa.

60 ja vanemad külastavad teatrietendusi, kontserte, osaletakse klubilistes tegevustes: kus peale meelelahutuse saab ka ise midagi teha ja õppida. Natuke alla poole küsitletutest külastab rahvakultuuri sündmusi. Peaaegu pooled osalevad huviringides.

Küsitluslehel olev küsimus, mis puudutas rahvakultuuri sündmusi ja nendest osavõttu, näitab, kuidas rahvamaja täidab oma põhimäärusest tulenevat funktsiooni – arendada ja säilitada rahvakultuuri traditsioone. Rõõmu teeb, et küsitletutest 10-20 aastased on kursis just selliste kultuurisündmustega, mis seotud rahvakalendri tähtpäevadega. Siit võib ehk järeldada, et uus põlvkond, kes peale kasvab, on väga aldis osalema rahvakultuurisündmustel – tuleb osata ainult pakkuda.

Reklaamiga seonduvate küsimuste vastused pakkusid mulle endale väga huvi, vastustest on kindlasti rahvamaja edasise reklaami korraldamisel palju abi.

Kas Teie arvates on Pelgulinna Rahvamaja reklaam piisav? JAH- EI vastused.

JAH –vastuseid 31 (55%), EI-vastuseid 24 (43%), üks vastas ei ole kursis (2%).

Kui ei, siis kuidas seda kättesaadavamaks muuta?

Arvamusi oli väga erinevaid. Kõige tõhusamaks peetakse:

  • tänavatele rohkem plakateid kui on mõned suuremad numbrid a la 5 in, siis toon välja!!
  • koolidesse rohkem lendlehti
  • reklaam postkastidesse
  • rohkem reklaami noortele mõeldud internetilehekülgedele
  • kohaliku ajalehe ilmumist
  • reklaami saatmist lähemalolevatesse asutustesse
  • Põhja-Tallinna lehes võiks olla rahvamaja püsinurk
  • tuua reklaamtahvel kõnniteele /käijale silma ette/ (küsitletu lisab lisalehe, kus näitab reklaami paigutuse Pelgulinna Rahvamaja ees).

Kas Pelgulinna Rahvamaja võiks oma kultuurisündmusi ja huviringe reklaamida ka posti teel (reklaamleht postkasti)?( vt lisa 6)

Vastas 56 küsitletust JAH – 38 (68%), EI – 14 (25%), midagi pole vastanud 4 (7%).

Kas olete huvitatud, et Pelgulinna Rahvamajas toimuksid kultuurisündmused ka suvel (juuli-august)?

Vastas 56 küsitletust JAH – 19 (34%), EI – 31 (55%), midagi pole vastanud 6 (11%).

Kui jah, siis millised kultuurisündmused (kunstiring lastele, tantsuõhtud, folklooriõhtud jne.)?

10- 20 aastased vastasid, et võiks toimuda kunstiring lastele, laste õhtud, kunstiring noortele, kontserte ja lühiajalisi kursusi ( maalimine ja tantsukursus).

21-30 aastased vastasid lakoonilisemalt, et võiks toimuda midagi suveülikooli laadset.

31- 40 aastased pidasid vajalikuks tegevusi nii lastele, kui vanematele inimestele.

41- 50 aastased soovisid vaieldamatult näha rahvamajas teatrit ja tantsuõhtuid.

51-60 aastased leidsid, et tantsuõhtuid ja teatrit võiks suvel rahvamajas näha, kuid lisatakse, et nende toimumise aeg võiks erinev olla.

60 ja vanemad vastasid, et nad hea meelega näeksid suvel rahvamajas tegevust lastele, kõikvõimalikke meelelahutusüritusi, loenguid. Kuid leidus ka vastajaid, kes rõhutasid, et suvel puhatakse.

Soovitused ja ettepanekud:

Kuna iga külastaja ettepanek on rahvamaja töö seisukohalt tähtis, toon ära järgnevad soovitused punktidena välja:

  • puberteediealistele võiks leida huvitavaid tegevusi: break, hip-hop tants, play-box,
  • täiskasvanutele jooga
  • korraldada lastekooride kontserte ja lastetruppide esinemisi
  • buss võiks lähemale sõita (mida kahjuks küll rahvamaja kuidagi muuta ei saa)
  • rohkem noorteüritusi
  • rahvamajal peaks olema oma autoparkla (mida ruumipuudusel hetkel pole)
  • huvitavate inimestega vestlusõhtuid
  • korraldada ringides valmistatud tööde näitusi
  • kord kuus tasuta tantsuõhtud pensionäridele

Küsimused, mis puudutavad reklaami, on rahavamaja jaoks suure tähtsusega. Ühel kultuuriasutusel on väga kasulik teada, kuidas on tema reklaam nähtav. Küsitletute vastustest selgub, et rahuloluks pole põhjust, vaid tuleb otsida uusi lahendusi ja sealjuures analüüsida ja arvestada ka küsitluslehtedele kirjutatud ettepanekuid. Heaks toeks on teadmine, et tulevikus võime postkastidesse rahvamaja reklaami postitades mõistvale suhtumisele loota.

Aastaid on püüdnud rahvamaja välja selgitada suveperioodi vajadusi. Oleme katsetanud kõikvõimalike kursuste, kontsertidega, loengutega, kuid osavõtt on jäänud rohkem kui tagasihoidlikuks. Antud küsimustiku vastused näitasid, et peaksime siiski julgema kaaluda erinevate kultuurisündmuste korraldamise võimalusi ka suveperioodil.

Uuringu viis läbi

Urve Mägi