Arengukava

RAHVAMAJA ARENGUKAVA 2013 – 2017


SISSEJUHATUS

Käesolev arengukava on koostatud Pelgulinna Rahvamaja eelnevate aastate töökogemustest, uuringutest ja kaasaja eluhetke vajadustest lähtuvalt.  Rahvamaja sihipärane ja jätkusuutlik tegevus peab tagama kõikide sihtgruppide teenindamise, luues  parimad võimalused osalemiseks rahvamaja ettevõtmistes.

Olgugi, et füüsiliselt on maja väike, võib siingi väga huvitavaid ettevõtmisi korraldada. Tähelepanu keskmes on huvitegevus, mis tagab meie töö stabiilsuse ja samas ka uudsuse. Teisejärguline, kuid mitte vähem tähtis, on kultuurisündmuste korraldamine-   kultuurisündmusi, mis aitaksid külastajal mitte ainult  saada esteetilist naudingut, vaid ka pakutut mõista, seda osata rakendada nii enda, kohaliku elu küsimuste lahendamisel või üleüldiste poliitiliste otsuste tegemisel, et muuta oma paikkonda inimsõbralikumaks.

Kogemused näitavad, et kultuuriteenust ei saa allutada ainult turureeglitele. Suureks rikkuseks on igal rahval tema omakultuur. Ka see tahab arendamist, tutvustamist, teadvustamist. Kogu meie rahvusliku identiteedi aluseks olev pärimuskultuur lasebki meil jääda iseendaks. Kultuuriasutus oma tegevusega on kindlalt rahvakultuuri traditsioonide säilitamise koht. Või kuidas me muidu kaitseme globaliseeruvas maailmas omakultuuri agressiivse massikultuuri eest.

1. Eelmises arengukavas püstitatud eesmärkide täitmisest

Oleme huviringide arvu osas saavutanud ootuspärase taseme. Eelmises arengukavas oli püstitatud eesmärk, et rahvamajas tegutseks 30 huviringi, tänaseks on eesmärk saavutatud. Oma ringide abiga oleme korraldanud palju tasuta üritusi.

2. Rahvamaja visioon ja missioon aastateks 2013 – 2017

Võttes aluseks Tallinna linna arengukava, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti põhimääruse, Pelgulinna Rahvamaja põhimääruse sõnastab Pelgulinna rahvamaja oma visiooni ja missiooni aastateks 2013-2017.

2.1. Visioon

Pelgulinna Rahvamaja on pidevalt arenev ja laienev, inimesekeskne, hea kogukonna tunnetusega, lähiümbruse kultuuri edendav, rahvakultuuri hoidev positiivsete emotsioonide maja.

2.2. Missioon

Luua inimestele võimalikult soodsad tingimused erinevate kultuuriharrastustega tegelemiseks väärtustades:

– elukestvat õpet;

-  innovaatilisust;

- kultuuripärandit.

3.  Missiooni ja visiooni ellurakendamiseks vajalikud meetmed

3.1. Elukestev õpe

-Rahvamajas toimuv huvitegevus, loengud, kursused, praktikumid, näitused  koondavad majja kokku eri vanusest inimesed beebidest-pensioniealisteni. Oluline on tagada põlvkondade sidusus, eri generatsioonide kokkupuutumine nii sündmustel kui huvitegevuse valdkonnas, mis tagab üksteismõistmise ning põlvkondade vahelise kogemuse jagamise;

- rahvamaja sisuline tegevus on üles ehitatud väärtustades elukestvat õpet, mis aitab säilitada elukvaliteeti, tagada hea tervise, positiivse eluhoiaku ja läbilöögivõimelisuse elus.

3.2. Innovaatilisus

Oluline on käia ajaga kaasas, mis eeldab pidevalt uute võimaluste otsimist ning innovaatilist lähenemist rahvamaja sisulises tegevuses, täiustades:

- rahvamaja sisuliseks tegevuseks vajalikku tehnilist baasi;

- vastavalt uuenevatele ajavooludele ja nõudlustele uuendada rahvamajas pakutavate huvitegevuste nimistut;

- elukvaliteedi tõstmine läbi vaimse ja kultuurilise arengu;

- väga tähtis on üha enam ja läbi erinevate valdkondade propageerida säästlikku,  tervislikku ja ökoloogiliselt puhast eluviisi, millega kaasneb rahva tervise paranemine.

3.3. Kultuuripärand

- Elujõuliste, traditsiooniliste huviringide alalhoidmine ja nende väärtustamine;

- pärimuskultuurialaste huviringide ja ettevõtmiste toetamine ning edasiarendamine.

4. Rahvamaja sisulise tegevuse tugevused

Pelgulinna Rahvamaja sisulise tegevuse olulisimaks mõõdikuks on külastaja rahulolu, mida taotleme igas tegevuses ja ettevõtmises.

Külastaja rahulolu saavutamiseks toetume järgmistele tugevustele: puhas, valge, soe rahvamaja, hea helitehniline baas, professionaalne töökollektiiv, isikupära olemasolu maja poolt pakutavas sisulises tegevuses, kindel klientuur, stabiilne ringitegevus, väljakujunenud traditsioonid.

Ringilise tegevuse osas peame oluliseks:

- säilitada rahvamaja rahvakultuuri valdkonna rühmade ja ettevõtmiste professionaalset taset;

- hoida professionaalsete ringijuhtidega hea koostöösuhe ning leida uusi väljundeid ühistegevuse mitmekesistamiseks;

- korraldada kursused osaleja jaoks võimalikult soodsa osalustasuga;

- leida lastele ja noortele lisaks olemasolevatele veel uusi ja põnevaid ringilisi  väljundeid;

- laiendada rahvamaja tehnilist baasi tagamaks muusikaõppe kvaliteet.

I Pelgulinna Rahvamajas on aastate jooksul välja kujunenud heatasemeline muusikaõppe suund. Rahvamajas tegutsevad kitarriõppe rühmad, klaveriõpe, laulustuudiod.

II Käsitööalase täiendõppe suund.
Pika traditsiooniga on õmlbuskursus, masintikkimise ja masinkudumise kursus.

Viimastel aastatel on majas tegutsenud nipiring ja lastele kunstistuudio.

Õpitubadena on korraldatud: a) tiffany-vitraazi kursus; b) portselani maalimine; c)niplispitsi valmistamine; d)kõlavööde valmistamine.

III Rahvakultuurialane tegevus.
Rahvamajas tegutsevad pikkade traditsioonidega kõrgema kategooria segarahvatantusrühmad “Tontar”, “Kelmiküla”, naisrahvatantsurühm, memmede rahvatantsurühm.

Pikaajalise traditsiooniga on Pelgulinna Folklooriklubi, mis on aastaid omanud kõrgema kategooria tunnustust. Folklooriklubist on välja võrsunud mitu beebifolgi rühma, juba on moodustatud kaks lastefolgi rühma. Maja sündmuste kultuurikalendris omab olulist kohta rahvakalendri tähtpäevade tähistamine.

IV Tantsuline suund.
Rahvamajas tegutsevad kõhutants, mustlastants, seenioritants, showtants.

5. Püüdlused nõrkkohtade likvideerimiseks

Oma töös püüdleme järgmiste nõrkkohtade likvideerimise suunas, et tagada senisest veelgi parem teenuse osutamine, külastajate rahulolu ja turvalisus:

5.1. Saali lae remont

Probleemi kirjeldus: rahvamaja saali lagi sai kannatada 2010. aastal lume sulamisega. Ekspertiisi tulemusel selgus põhjus, et rahvamaja katusealune on piisaval määral soojustamata. Senine olukord võib osutuda ohtlikuks saali kasutajatele ning olukorraga on vaja tegeleda.

Lahendus: katuse soojustamine ning saali lae remont 2013. aastal.

5.2. Pelgulinna Rahvamaja II korruse juurdeehituse teostamine

Probleemi kirjeldus: kuna muusikaklassid asuvad saaliga kõrvuti, on hetkel olukord, kus samal ajal ei saa toimuda muusikaringide töö ja kultuurisündmused saalis, sest ruumide vahel puudub heliisolatsioon. Juurdeehitusse on planeeritud ka statsionaarsed ruumid kunstitegevuse harrastamiseks kunstistuudios (hetkel kasutab kunstistuudio ruumi, millel on mitu funktsiooni: loenguruum, garderoob).

Juurdeehituse kogu suletud brutopind on 117,2 m2. Vastav eskiis on valminud 2005. aastal ning taotleme selle taas menetlusse võtmist 2017. aastal.

5.3. Rahvamaja töötajate ja külastajate parkimisprobleemide lahendamine

Probleemi kirjeldus: rahvamaja esisele teepervele ja väravaesisele kõnniteealale on planeeritud parkimiskoht 5-le autole. Lisaks on võimalik parkida autosid aia-alale. Olemasolevad võimalused ei rahulda maja vajadusi, sest sageli on rahavamaja parkimiskohtadele parkinud võõrad autod. Rahvamaja poolt on esitatud Põhja- Tallinna linnaosavalitsusele ettepanek püstitada maja ette märk, mis lubab parkida vaid maja külastajatel. Seniajani on taotlus jäänud rahuldamata.

Lahendus: leida võimalus vaid maja külastajatele parkimist lubava märgi püstitamiseks 2013. aastal.

5.4. Turvalisuse tagamine

Probleemi kirjeldus: rahvamaja on 2-korruseline ehitis, kus I korrusel toimub ringitegevus ning töötajate kabinetid on II korrusel. Seniajani on maja töötajatel ka valvuri positsioon, kus tuleb reageerida igale välisukse helianduri signaalile ning kontrollida, kes majja siseneb. See tekitab töötajates sisemist pinget ning ei ole piisavalt turvaline.

Lahendus: paigaldada fuajeesse kaamera ning II korrusele ekraan, mille järgi oleks vaadeldav, kes siseneb ning vastavalt vajadusele reageerida ja ennetavalt käituda, eeldatav tööde teostamise aeg  2014. aastal.

5.5. Õueala edasiarendamine

Probleemi kirjeldus: rahvamaja ümber on õueala, mida annaks senisest enam kujundada ja töösse rakendada. Selleks tuleb jätkata aia kujundamist sobivate püsitaimede ning sisustusega, et tekiks aias meeldiv lisavõimalus läbi viia erinevaid ringitegevusi ning korraldada sündmusi.

Lahendus: istutada rohealale sobivaid püsitaimi; majataguse roheala sisustamine istumiskohtade ja lauaga 2017. aastal.

6. Koostöö

Rahvamaja on jätkuvalt avatud erinevatele koostöösuundadele ja vormidele lähtuvalt ruumilistest võimalustest.

Jätkata pikaajalisi koostööprojekte olemasolevate MTÜ-de, seltside, ühingutega, õpiringidega. Oleme avatud omaalgatuslikele koostööettepanekutele.