Arengukava

Pelgulinna Rahvamaja arengukava

2000 – 2009

uus arengukava koostamisel

SISSEJUHATUS
ÜLDISELOOMUSTUS
RAHVAMAJA HOONE
HETKEOLUKORD
EESMÄRGID
MEETODID

SISSEJUHATUS

Käesolev arengukava on koostatud Pelgulinna Rahvamaja töötajate ühisel ettevõtmisel, et paremini korraldada elanikkonna kultuurilist teenendamist. Linnaosade ülesandeks on luua inimestele piisavalt võimalusi elukohas kultuuriharrastusteks, huvialaringides osalemiseks, vaba aja veetmiseks ja omaalgatuse (ühendused, organisatsioonid) rakendamiseks, vajalik on tagada vähekindlustatud elanikegruppide osavõtt kultuuri-, harrastus- ja seltsitegevusest, millest lähtub ka rahvamaja oma töös.

ÜLDISELOOMUSTUS

Pelgulinna Rahvamaja on asutatud 1948.a. Tallinnas Niine tn. 11 (esialgse nimega Kalinini Rajooni Kultuurimaja). Eesti Vabariigis puudub sedalaadi asutuste tegevust sätestav seadus, seetõttu on tema tegevuse õiguslikeks alusteks Tallinna Linna põhimäärus, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti põhimäärus ja asutuse enda põhimäärus.

Tallinna Pelgulinna Rahvamaja põhimäärusest:

  • 1.1 Tallinna Pelgulinna Rahvamaja (edaspidi: asutus) on Tallinna linna kultuuriasutus, mille tegevuse põhieesmärgiks on eesti rahvuskultuuri traditsioonide edasiarendamine, võimaluste loomine inimeste vabaks eneseväljendamiseks ja loominguliseks tegevuseks ning kultuuripärandi kättesaadavaks tegemine.
  • 1.5 Asutuse kõrgemalseisvaks organiks on Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, kes on asutuse valduses oleva linnavara valitseja.
  • 1.6 Asutuse arengukava ja investeeringute plaani kinnitab kõrgemalseisev organ.
  • 1.7 Asutuse põhimääruse kinnitab ning teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus kõrgemalseisva organi ettepanekul.
  • 2.1 Asutuse põhitegevuseks on huvi- ja seltsitegevuse arendamine, rahvuskultuuri traditsioonide säilitamine ning puhke-ja meelelahutusürituste korraldamine.
  • 2.2 Oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks tegeleb asutus järgmiste valdkondadega:
    • 2.2.1 korraldab kontserte, meelelahutusüritusi, näitusi,
    • 2.2.2 korraldab elanike huvialast tegevust lähtudes paikkondlikust kultuurisituatsioonist;
    • 2.2.3 toetab ja arendab kõiki rahvakultuuri zanre;
    • 2.2.4 korraldab elanike vaba aja sisustamist;
    • 2.2.5 arendab klubi -ja seltsitegevust;
    • 2.2.6 korraldab huvialast täiendkoolitust, viib läbi seminare ja konsultatsioone ja nõustab huviringide juhte;
    • 2.2.7 teeb koostööd seltside, ühenduste, organisatsioonidega nii kodu kui välismaal;
    • 2.2.8 osutab oma põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid ja korraldab muud asutuse põhitegevuse täitmiseks vajalikku majandustegevust
  • 3.1 Asutuse bilansis olev vara on linnavara.Linnavaraks on ka intellektuaalne omand, mis on loodud linna teenistuses olevate isikute ametialase tegevuse läbi omandatud linnavara arvel.
  • 3.2 Asutus valdab, kasutab ja käsutab oma valduses olevat vara linnavara valitsema volitatud asutusena lähtudes riigi ja Tallinna õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.
  • 3.3 Asutuse rahalised vahendid moodustuvad:
    • 3.3.1 Tallinna linna eelarvelistest vahenditest;
    • 3.3.2 ürituse korraldamisel saadud tuludest;
    • 3.3.3 tasuliste teenuste osutamisel saadud tuludest;
    • 3.3.4 annetustest ja sihteraldistest;
    • 3.3.5 vara laenutamise ja üürimise eest saadud tuludest;
    • 3.3.6 muudest seadusega lubatud vahenditest
  • 3.4 Asutuse arendamise eesmärgil võivad asutusele tagastamatut abi anda ja annetusi teha nii juriidilised kui füüsilised isikud.Tagastamatu abina ja annetustena saadud vara võetakse arvele kehtestatud korras.
  • 4.1 Asutust juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul.
  • 4.2 Asutuse direktoriga sõlmib ja lõpetab linnavalitsuse korralduse alusel töölepingu kõrgemalseisva organi juht.
  • 4.3 Asutuse põhitegevuse tagamiseks asutuse direktor…
    • 4.3.5 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organiga asutuse struktuuri,koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;
    • 4.3.8 kehtestab asutuse töösisekorra eeskirjad;

RAHVAMAJA HOONE

Tallinna Linna Elamute Valitsuse Natsionaliseeritud maja toimikus nr 3629 leiduva maja natsionaliseerimise akti järgi on Telliskivi tn. 56 asuv maja 1940 aasta lõpul natsionaliseeritud. Telliskivi tn 56 maa suurus on 1009,35 ja selle omandas 1931 aastal “Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liit”.
Tallinna Linna TSN otsusega nr. 72, 14.02 1950 aastal, anti Telliskivi 56 endise palvela hoone Tallinna Keskraamatukogule. 1957.a.kolis( endise nimega Kalinini Rajooni Kultuurimaja) Pelgulinna Rahvamaja Telliskivi tn 56 asuvasse hoonesse, kus tegevus on jätkunud käesoleva ajani.

1990 aastal nimetati Kalinini Rajooni Kultuurimaja ümber Pelgulinna Rahvamajaks ja samal aastal anti Pelgulinna EEV poolt Telliskivi 56 hoone üle bilansist bilanssi.
Valitsuse korraldust nr. 497k 19.maist 1995.a; millega otsustati mitte tagastada Tallinnas Telliskivi 56 asuvat õigusvastaselt võõrandatud vara kui Tallinna Pelgulinna asumile vajalikku sotsiaalobjekti, otsustas ringkonnakohus 1996 aastal jätta muutmata.
1996 aastast otsustas ka Riigikohus Telliskivi tn 56 hoone tagastamisele mittekuuluvaks.

1997 aastal toimus I etapp rahvamaja renoveerimisel. 1998 aastal II etapp ja kõige suurem renoveerimine kokku ( 2 mln kr) toimus 1999 aastal.

Hoone netopind 353,7 m2
kasulik pind 320,2 m2
Hoone maht 2234,1 m3

VISIOON

PELGULINNA RAHVAMAJA on pidevalt arenev ja laienev,
inimesekeskne, hea kogukonna tunnetusega, lähiümbruse kultuuri edendav, rahvakultuuri hoidev
positiivsete emotsioonide maja.

HETKEOLUKORD 2000 a.

Pelgulinna Rahvamaja ringid:

Laste ja noorteringid:

  • klaverikursus (eestik. ja venek.)
  • plokkflöödikursus
  • kitarrikursus (eestik. ja venek.)
  • laste kunstistuudio (eesti ja venek.)
  • pisikeste tantsutrupp”Naksikud”(eestik. ja venek.)
  • moderntants noortele (eesti ja venek)
  • laste laulustuudio
  • beebikool”Spunk” (eesti ja venek.)
  • mängukool”Nukitsamees” (eesti ja venek)
  • näitestuudio”Teatripisik”
  • folklooriklubi
  • keha liikumise treening
  • õmbluskursus
  • poiste võimlemine

Täiskasvanute huviringid:

  • vokaalstuudio”Bel Canto”
  • naisrahvatantsurühm
  • segarahvatantsurühm”Kelmiküla”
  • segarahvatantsurühm”Tontar”
  • memmede tantsurühm
  • seenioritants
  • keha liikumise treening
  • õmbluskursus (eesti ja venek.)
  • kunstlillede valmistamine (eesti ja venek.)
  • masinkudumisekursus (eesti ja venek.)
  • tarbekunstistuudio täiskasvanutele
  • pensionäride võimlemine (eesti ja venek.)
  • nipiring
  • folklooriklubi
  • näitering
  • naisteklubi

Statistilise aruande kohaselt oli 2000.a. Pelgulinna Rahvamajas 29 taidlus- ja huvialaringi 359 osavõtjaga, sealhulgas 172 last. Korraldati kokku 90 mitmesugust üritust, mida külastas 12 655 inimest.

2001 aasta aruande kohaselt oli Pelgulinna Rahvamajas 24 taidlus- ja huviringi 299 osavõtjaga.(94 täiskasvanut,149 last ja 56 pensionäri).Kokku korraldati 116 kultuurisündmust ja neis osales ligikaudu 13 600 inimest.

2002 aasta tähendas Pelgulinna Rahvamajale 45. hooaja algust. Rahvamaja eestvedamisel ja osalemisel toimus 120 kultuurisündmust 21 800 osavõtjaga. Huviringide ja kursuste arv oli 24, kus osales lapsi 196, täiskasvanuid 130 ja pensionäre 68 kokku 394 inimest.

Pelgulinna Rahvamaja on kujunenud pelgulinlaste kultuurikeskuseks, kus on hulgaliselt traditsioonilisi üritusi.

Alates 1995 aastast on koostöös Põhja-Tallinna Valitsuse ning Pelgulinna Seltsiga teoks saanud

PELGULINNA PÄEV

Toimumise aeg: maikuu viimane reede
Koht: Pelgulinn
Eesmärk: ärgitada ja süvendada pelgulinlaste ühtekuuluvus- ja kodutunnet.

JAANIÖÖ SIMMAN

Toimumise aeg: juunikuu
Koht: Pelgulinna Rahvamaja: mõnusad tantsud ja meelelahutus läbi lühima suveöö. Hooaja aktiivsemate tantsupaaride autasustamine. Peaauhinna – REISI – loosimine.
Eesmärk: pakkuda tantsusõpradele jaaniöist meelelahutust, innustada publikut uuteks kohtumisteks.

MARDI- JA KADRIPÄEV, VASTLAD, MUNAPÜHAD PELGULINNAS

Eesmärk: tutvustada ja taaselustada rahvakalendri tähtpäevi ja kombeid lastele ning täiskasvanutele, seda nii intiimsemat laadi klubiüritustel kui ka massiüritustel vabas õhus.

JÕULUÜRITUSED:

TOOMAPÄEV

Toimumise aeg: toomapäev
Koht: Pelgulinna Rahvamaja
Suur jõulupidu lastele, jõuluvana jõuab Pelgulinna (kogupere üritus, tasuta)

TELLISKIVI TÄNAVA TALVETUBA

Jõuluetendused lastele erinevatelt teatritruppidelt. Etendused toimuvad nädal enne jõule.Selleks spetsiaalselt kujundatud rahvamaja ruumides.Laps, kes tuleb majja võib siin veeta terve päeva sest ka etenduste vaheajad on sisustatud: avatud on Päkapiku töötuba ja saalis mängib lastega Pelgulinna Päntu.
Eesmärk: kõigil Pelgulinna lastel( vaatamata majanduslikule olukorrale) oleks võimalus külastada teatrietendusi oma kodupaigas ja tasuta.

PÜHAPÄEVASED LASTEHOMMIKUD

Toimumise aeg: iga kuu esimesel pühapäeval algusega 12.00
Koht: Pelgulinna Rahvamaja
Eesmärk: näidata lastele sõltumata rahvusest ja majanduslikust olukorrast erinevaid võimalusi aktiivseks vaba aja veetmiseks, korraldada kohtumisi huvitavate inimestega, tuua lähemale ja elustada meie esivanemate tavasid-kombeid-traditsioone, aidata kaasa eri rahvustest noorte integreerumisel Eesti ühiskonda. Lastehommikud toimuvad projekti – Sajandivahetuse lapsed – raames, kus kavas huvitavad kohtumised laste- ja noortekollektiividega, näidistunnid ja ühised ettevõtmised, kohtumised populaarsete tegelastega lastesaadetest, näitlejate ja lauljatega jne. Toimuvad mängu- ja muinasjutuhommikud, tutvumised pärimuskultuuriga: erinevad traditsioonid, rahvakombed, rahvakalendri tähtpäevad.
ADRESSAADIKS LAPS, kes tänaval igavleb, liialt arvutimaailmas elab või lihtsalt ei tea, mida oma vaba ajaga peale hakata.

ÕHTUD TANTSUSALONGIS

Toimumise aeg: iga kuu teisel reedel, algusega kell 19.00
Koht: Pelgulinna Rahvamaja
Tantsuõhtud keskeale, kus puhkehetki sisustavad erinevad külalisesinejad.
Eesmärk: pakkuda keskikka jõudnud inimestele kohta ja võimalust tantsimiseks ning uute tutvuste loomiseks.

EAKATE TEEÕHTUD

Toimumise aeg: iga kuu kolmandal reedel, algusega kell 16.00 Koht: Pelgulinna Rahvamaja. Teeõhtud Pelgulinna eakatele.
Eesmärk: tutvustada ja selgitada vanuritele kohalikke kultuuri-, poliitika- ja olmeuudiseid. Otsida spetsialistide abil vastuseid hetkepribleemidele. Pakkuda kultuurilist meelelahutust ning kooskäimise rõõmu.

LAUPÄEVALAULUD JA – LOOD

Toimumise aeg: 1-2 korda kuus laupäeviti.Vastavalt võimalustele.Toimumise koht Pelgulinna Rahvamaja.
Sihtgrupp noored, täiskasvanud, eakad.Sõltub kontserdi või etenduse sisust ja vormist.
Selle projekti raames on pelgulinlastel ja ka teistel linnaelanikel võimalik vähemalt kord kuus , laupäeviti , vaadata teatrietendust või kuulata kontserti just Pelgulinna Rahvamaja hubases ning meeldivas saalis.
See on oodatud ja vajalik meelelahutusvorm, mida kinnitab ka senine publikurohkus.
Etendused-ja kontserdid on olnud tasuta, tänu Põhja-Tallinna Valitsuse abile.
Eesmärk:pakkuda eeskätt asumi inimestele ja loomulikult kõikidele teistele linnakodanikele meeldivat, mitmekesist ja taskukohast kultuurilist meelelahutust ka Pelgulinnas. Tutvustada ja teadvustada , läbi nende õhtute, Pelgulinna Rahvamaja võimalikult paljudele linnakodanikele.

Oma tugevuseks loeb rahvamaja:

  • töötajaid, kogemusi, traditsioone, toimivaid koostöömudeleid partnerite ja riigiasutustega, enam-vähem stabiilset tulubaasi ning projektijuhtimise kogemusi.

Oma nõrkuseks loeb rahvamaja:

  • vähest raha, nõrka suhet meediaga, ebapiisavat täiendõpet, üldist tööpuudust, info puudulikkust, halba sidet Kutuuriväärtuste Ametiga.

Hetkevõimalused:

  • uute sidekanalite kasutamine, osalusdemokraatia kasv.

Ohud:

  • ebastabiilne poliitika, EL integratsiooniprotsess, kommertslikkus.

Tallinna arengukavast lähtudes võib loota, et liigutakse inimlikuma linna suunas:

  • kus kultuurikorraldus võiks senisest enam arvestada linnakodanike sotsiaalsete, kommunikatiivsete ja esteetiliste vajaduste ja soovide rahuldamisega
  • kus traditsioonilise kultuuritegevuse kõrval luuakse uusi võimalusi ja tingimusi suhtlemiseks kultuurilisel pinnal (linnaosa üritused, mittereglementeeritud vabad ettevõtmised, avatud noortemajad jne.)
  • kus vastukaaluks liiga otstarbekohasele ja ratsionaalsele linnakeskkonnale suudaks kultuurivaldkond end rohkem maksma panna.

Euroopa suundumus on jõuda kultuuritegevusega iga inimeseni. Selleks kasutab iga maa omi, ajalooliselt väljakujunenud vorme ja meetodeid. Kogu Euroopas on hekskiitu leidnud UNESCO Maailmakultuuri Dekaadi projekt “Lähiümbruse kultuur”, mille üheks positiivseks näiteks on oma tegevusega ka Pelgulinna Rahvamaja. (1995.a. UNESCO aastaraamat).
Arengukava koostamisel on Pelgulinna Rahvamaja võtnud aluseks mitmeid aspekte:

Kunstiline aspekt.
Ei piisa ainult sündmuste pakkumisest, vaja on korraldada kultuurielu nii, et inimesed pakutut ka mõistaksid. Kultuur on suhtlemine.

Hariv aspekt.
Kindlate oskuste, teadmiste, harjumuste kujundamine. Osalusdemokraatia õpetamine ja ellurakendamine.

Kultuuri sotsiaalne aspekt.
Kohaliku kogukonnatunde, inimestest lugupidamise ja tolerantsuse kasvatamine. Inimese enesehinnangu tõstmine, tema oskuste ja huvide arendamise kaudu. Aidata hättasattunutel end uuesti leida. Tuua inimesed kohalike küsimuste lahendamisele lähemale. Hoida ära inimeste võõrandumist kohalikust elust, otsuste langetamisest ja võimust.

Kultuuri majanduslik aspekt.
Kultuuriasutuse mitmekesine ja aktiivne töö elavdab ka äriühingute majandustegevust asumis. Investor arvestab oma otsuste langetamisel kohaliku kultuurisituatsiooniga.
Meelelahutus kui kultuurivaldkonna ärline tegevus toob tegijatele nii otsest kasu kui ka pakub tööd lähiümbrusele.

Regionaalne aspekt.
Võrdsete võimaluste loomine kultuurielus osalemiseks.
Paikkonna inimsõbralikumaks muutmine.
Mahajäänud piirkondade taaselustamine.
Lähiümbruse kultuuril täita märkimisväärne roll.
Kultuuriprojektid kui linna (asumi ja asutuse) visiitkaart.

Identiteeti kaitsev aspekt.
Rahvuskultuuri kaitsmine massikultuuri negatiivsete mõjude eest. Globaliseeruvas maailmas on rikkuseks iga rahva omakultuur.
Kultuuriteenust ei saa allutada ainult turureeglitele.

Meelelahutuslik aspekt.
Vaba aja veetmise ja lõõgastumisvõimaluste pakkumine väga erinevate vajadustega sihtrühmadele

EESMÄRGID:

  • tuua uusi ideid ja loomeinimesi rahvakultuurivaldkonda ja rahvuslike traditsioonide juurde
  • luua rahvamajas operatiivne ja süsteemne teabekorraldus, korraldada küsitlusi ja uuringuid
  • kasutada vahendeid (raha, inimesed, ideed) otstarbekamalt
  • arendada koostööd erinevate organisatsioonidega
  • anda linnakodanikule aastaringne tegevusvõimalus
  • teha huvitegevus kättesaadavaks ka toimetulekuraskustega linnakodanikele

MEETODID:

  • Pelgulinna Rahvamajal teha jätkuvalt koostööd Pelgulinna Seltsiga, rahvuskultuuride ühendusega LÜÜRA, Eesti Folklooriseltsiga, Kodutööstuse Edendamise Keskseltsiga, Eesti Näitemänguagentuuriga, Vunderi Kunstistuudioga, Pirita Vaba Aja Keskusega, Salme Kultuurikeskusega, Kopli Noortemajaga, asumi ja selle ümbruse lasteaedade- ja koolidega ning teiste asutuste, mittetulundusühingute, sihtasutuste, seltside ja äriühingutega.
  • korraldada lastele juunikuist kunsti suvekursust, mis on uudne võimalus joonistada ja maalida Tallinna linna kaunimates kohtades. Õpetada lapsi senisest enam märkama ja vaatama oma ümbrust, osata seda ka paberile panna. Antud töödest korraldatakse sügisel näitus. Tööd saadatekse ka ülelinnalistele võistlustele. Alustada 2001 aasata suvel.
  • alustada uusi projekte.
    “LÄHEME KÜLLA” projekti olemus seisneb selles, et rahvamaja tutvustab end ja oma tegemisi asumi ja ümbruskonna lasteaedades. Projektiga püüame lähemale minna lapsele, kellest varsti peab saama koolijuts ja kes peab teadma oma võimalusi vaba aja sisustamiseks. Püüame huvi äratada erinevate kultuuriliikide vastu, et lapsel oleks võimalus oma eetilisi väärtushinnanguid ja häid harjumusi kujundada ning lihtsalt silmaringi laiendada. Alustada 2001 aasta sügisel.
  • anda võimalus eakatel ennast teostada (üritused, huviringid, seltsid), tuua nendele lähemale nn kultuuritarbimine ja muuta see ka kättesaadamaks. Koostööpartner Pensionäride ühendus, Põhja-Tallinna sots. Keskus, Eesti Reuma Liit
  • hoida, kaitsta ja toetada väljakujunenud traditsioone ja sündmusi rahvamajas kui ka Pelgulinnas. Uus väljund mardi-kadripäeva tähistamisele: projekt: Mardi-kadrilaat lastele (alustatud 2000 aastal, kaks aastat koolidele ja järgmised kaks aastat lasteaedadele. Projekti lõpp: 2003. aasta) Oluline tagasiside! Koostööpartneriks Põhja-Tallinna Valitsus, kooilid.
  • toetada staažikaid kollektiive (aidata leida raha, toetada rahvariiete ostmisel, pillide muretsemisel jne) Koostöö keskseltsidega.
  • lasteringide maksu madalal hoidmine: leida teisi võimalusi ringijuhtide tasustamiseks (koostöös ringijuhtidega) koostöö Kultuuriväärtuste Ametiga, probleemi lahendamiseni jõuda vähemalt aastaks 2004. Probleem sügaval: elanike ostujõud madal, ühiskonnast tõrjutute kasvu suurenemine, kellel puudub tegutsemiskeskkond. Veelkord uuringute kaudu analüüsida soove ja võimalusi.Väga tähtis tagasisside!
  • pikendada talvise koolivaheaja tegevuskava kahelt päevalt neljale päevale Alustades 02. jaanuarist kuni koolivaheaja lõpuni. Anda võimalusi noortele enesetäienduseks, muutes sellega koolivaheaja sisukaks – projekt: ISE TEHA, SEE ON IN. Koostööpartneriks koolid, Noorsooamet, Tootsituba, Peetli kiriku laste päevakeskus – turvakodu, Põhja-Tallinna Valitsus.
  • Pelgulinna RM nn kultuurikalendri koostamine – ka kodulehekülje avamine internetis – infolevi korraldamine

Oma eesmärkide ja meetoditega püüab Pelgulinna Rahvamaja igati toetada rahvakultuuriga tegelevaid ringe.

Kahjuks on rahvakultuuri ja omakultuurilise tegevuse pikaajaline arengukava ja strateegia välja töötamata.

Rahvakultuuri süsteemitu ja riigi ja poolt koordineerimatu toimetamine ei taga traditsioonide kestmajäämist.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna nõrk koostöö.

Juhtide, liidrite ja eestvedajate nõrk motiveeritus.

Pikaajaliste loominguliste programmide puudumine, isegi rahvusliku identiteedi märk on välja arendamata (Laulu -ja tantsupidu).
2002. aasta on Pelgulinna Rahvamaja töötajate poolt kuulutatud paljude positiivsete emotsioonide aastaks!

Loodame, et 2002 aastaks on lahenenud Rahvamaja suurim probleem:

  • elektrienergiaga varustamine!
  • renoveeritud katlamaja, kuhu saaks juure ühe lisa ruumi panipaiga näol

2003. aasta kuulutame erirahvuste koostöö aastaks!

Jätkuvalt arendada koostööd rahvusrühmadega (kontserdid, ühised kultuurisündmused, projektid)
2004. aasta – põnevate mõtete ja tegude aasta!

Koostöös erinevate kultuuriühendustega teostada mõtteid, mis siiani on jäänud ainult unistusteks!
2005. aasta motoks on kultuurilembeline Pelgulinn!

Et leida Pelgulinnas igale eale kultuurisündmusi!

Aastaks 2005 tahame jõuda sinnani, et oleks

  1. selgitatud välja elanike põhilised huvid
    • küsitlused: suulised, internetis, küsitluslehed Rahvamajas ja kohalikus ajalehes
  2. suurenenud osavõtt ringidest
    • rohkem reklaami: infolehed, voldikud, messid
    • rohkem kursusi (küsitluste põhjal) mis rahvast huvitavad
    • soodustused
  3. rohkem soodustusi
    kellele?

    • paljulapselised pered
    • vähekindlustatud pered
    • pensionärid
    • lastekodulapsed
    • tänavalapsed

    kuidas?

    • toetused
    • annetused
    • tasulised sündmused
  4. rohkem heategevusüritusi
    Kuidas?

    • sponsorid
    • kokkulepped esinejatega
    • oma huviringid
  5. rohkem tasulisi sündmusi
    • tantsuõhtud
    • traditsioonilised üritused
  6. rohkem uusi projekte
    • küsitluste põhjal
  7. suurenenud teadmised pärimuskultuurist
    Kuidas?

    • Ettevalmistamisel pärimuskultuurialased projektid (koostöös Pelgulinna Folklooriklubiga)
    • Pärimuskultuuri propageerimine kohalike ja ülelinnaliste sündmuste kaudu.

Tähtis on, et iga järgnev sugupõlv saaks uuenevas sotsiaalses kontekstis leida pärimuskultuuri ja kultuuripõhise harrastustegevuse juurde oma isikupärase tee.

Kohaliku omavalitsuse asutusena peaks rahvamaja olema asumi rahvakultuurialase tegevuse keskus ja koordinaator. Oma koolitatud meeskonnaga juhendama ja abistama omaalgatuslikke ühendusi. On ju iga linn oma eripärase elu-oluga unikaalne nähtus. Kultuuriasutuse ülesanne on seda eripära hoida, tunda ja edasiarendada.
Sellist mõtet püüab järgida ka Pelgulinna Rahvamaja.